Sel nädalal hakati Siuru kultuurikeskuse arheoloogiliste uuringute alal masinatega eemaldama ülemisi pinnasekihte. Selle käigus jõuti esimese huvitava leiuni – selgus, et sel kohal asub suur betoonseintega kelder.
Tartu Linnamuuseumi teadurite hinnangul ütleb esmane ja kiire vaade arhiividesse, et seda hoonet pole 1922. aasta aerofotol, kuid ilmselt 1920. aastate lõpus tehtud fotol ning 1936. aasta aerofotodel on selles kohas näha kahekorruseline hoone. Hoone hävis Teise maailmasõja ajal. 1948. aasta aerofotol on hoone piirjooned veel aimatavad, kuid 1951. aasta fotodelt on see maja juba kadunud. Nüüd on selgunud, et majal oli ka võimsate müüridega kelder, mis ulatub maapinnast rohkem kui kolme meetri sügavuseni.
Linnamuuseumi sõnul jõuti kaevamistega uuringuala Kaarsilla-poolses nurgas selle keldri juures kolme meetri sügavuseni, kuid keldri põrand asub sügavamal ja see on hilisematel korrastustöödel täidetud valdavalt tellistest koosneva rusukihiga. Rusust leiti mitmeid suuremaid sepisdetaile, valge glasuuriga ahjukahlite tükke. Tervena oli säilinud ka kollase värviga kaetud elektripirn.
Täna jätkub keldri tühjendamine rusust. Hoone kõrval paljandus Teise maailmasõja purustuste tasand maapinnast 70-80 cm sügavusel. Purustustasapinnast madalamal on kultuurkiht eeldatavasti säilinud. Selle ala väljapuhastamiseni jõutakse ilmselt algaval nädalal.
Arheoloogiliste kaevamiste ettevalmistusi kultuurikeskuse Siuru tulevases asukohas alustati aprilli alguses. Hetkel käib uuritaval alal rusukihtide ning 19.-20. sajandi ladestuste eemaldamine masinatega.
Esmaseid kaevetöid ehitusmasinatega korraldab OÜ Ehitustrust. Sellega kaasneb arheoloogiline jälgimine Tartu Linnamuuseumilt.
Kui kaevetöödega eemaldatakse Teise maailmasõja ajal tekkinud rusukiht ja paljastub arheoloogilist huvi pakkuv kultuurkiht, alustavad tööd OÜ Arheox arheoloogid.
Arheoloogilised uuringud on Siuru asukohas kohustuslikud tulenevalt muinsuskaitseseadusest ja 2024. aastal toimunud arheoloogilisest eeluuringust, mis tõestas arheoloogiliselt väärtusliku kultuurkihi olemasolu.
Foto: Risto Lehiste
