Regionaalmaasikaid jagus noppimiseks taaskord kõikjalt Eestist

Peaminister Kristen Michal ning regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras andsid täna Stenbocki majas üle regionaalarengu auhinnad ehk regionaalmaasikad, millega tunnustatakse Eesti tublimaid inimesi ja ettevõtteid regionaalarengusse panustamise eest.

Regionaalmaasika konkursile sai 16. aprillini esitada inimesi, organisatsioone ja ettevõtteid, kes paistsid mullu silma regionaalarengut toetava ettevõtmisega. Tänavusele konkursile laekus kokku 31 kandidaati. Nominentide seas oli inimesi ja organisatsioone erinevaist Eesti paigust ning erineva valdkondliku taustaga.

Peaminister Kristen Michal ütles tseremoonial, et kogukonnad püsivad ja arenevad tänu eestvedajatele. „Just nende inimeste toel kasvab piirkondade majandus, sünnivad uued töökohad ja leitakse üles oma kodukoha eripära. Sageli ongi see eripära kõige tugevam arengu mootor. Eesti on tugev ja kasvav, kui meil on tugevad ning kokkuhoidvad kogukonnad ühtmoodi üle maa,“ ütles Michal. Peaminister rõhutas, et majanduskasvu eelduseks on innovaatiline mõtlemine ja tegutsemine, mis peab aset leidma üle kogu Eesti, ka väljaspool suuri keskuseid. „Eesti tulevane edu sõltub üha enam sellest, kui oskuslikult suudame rakendada uusi tehnoloogiaid, sealhulgas tehisintellekti. Just sellisel eestvedamisel, energial ja kohalike võimaluste nutikal kasutamisel põhineb Eesti kasv ja areng,“ ütles Michal.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul seisneb tänavuste regionaalmaasikate tugevus selles, et iga laureaadi mõju on kohapeal selgelt näha. „Narva magnetitehas lisab Ida-Virumaale kõrgema lisandväärtusega tootmist ja töökohti, mille jaoks on vaja uusi oskusi. Võru- ja Järvamaa koodikoolid annavad inimestele võimaluse õppida IT-eriala ilma suuremasse linna kolimata. Piirissaarel on perekond Laja loonud põhjuse saarele tulla: tuurid, kohvik ja teenused, mis toovad tulu ka teistele kohalikele. Ruhnus seovad Eeva ja Mihkel Urmet kohaliku toidu, mere ja saare nime toimivaks ettevõtteks. Saaremaal näitab Öun Drinks, kuidas kohalikust toorainest saab teha toote, mis kannab piirkonna mainet ka väljapoole Eestit. Need on erinevad tööd, aga nende mõju on sama – piirkonda jääb rohkem oskusi, sissetulekut ja põhjust seal tegutseda,“ ütles Terras.

Auhinnasaajaid tunnustati Eesti klaasikunstniku Maret Sarapu tehtud klaasist maasikaga.

Regionaalmaasika 2026. aasta laureaadid on:

  • MTÜ Tuleviku Tehnoloogiaharidus – õppekeskuste kood/Võru ja kood/Järva õppekeskuste avamise eest. Koodikoolide avamine 2025. aastal toob kvaliteetse IT-hariduse inimestele lähemale nende kodukohtadesse ning loob võimaluse omandada uusi oskusi ja eriala ilma vajaduseta siirduda suurematesse linnadesse. Uute õppekeskuste avamine soodustab uute ettevõtete ja investeeringute ligimeelitamist ning innovatsiooni ja digitaliseerimise hoogustumist kohalikes ettevõtetes, tugevdades nii Kesk-Eesti kui ka Kagu-Eesti positsiooni Eesti tehnoloogiamaastikul.
  • Neo Performance Materials OÜ – magnetitehase avamise eest Narvas. 2025. aastal avatud magnetitehas on suunatud kõrgväärtuslike toodete tootmisele ja ekspordile, tuues piirkonda uusi teadmisi, tehnoloogiat ja investeeringuid. Ettevõte on loonud Narva linna ja laiemalt Ida-Virumaa jaoks olulise tööstusliku arengu näite, pakkudes kvalifitseeritud töökohti ning arendades kaasaegset tootmiskeskkonda.
  • Heiki ja Mari Laja – turismi taaskäivitamise eest Piirissaarel. Tänu perekond Lajale on saare turism saanud uue hingamise: külastajatele pakutakse giidiga bussituure ja vanast klubimajast on kujunenud populaarne suvekohvik. Turismi areng on suurendanud Piirissaare majanduslikku aktiivsust, loonud töövõimalusi ning kasvatanud nõudlust kohalike teenuste ja toodete järele. See on tugevdanud kohalikku kogukonda ja toetanud saare kultuuripärandi säilimist ja väärtustamist.
  • Eeva ja Mihkel Urmet – Planeet Ruhnu kaubamärgi loomise eest. Eeva ja Mihkli töö on inspireerivaks näiteks ettevõtlikkusest, kogukonnatundest ja jätkusuutlikust mõtteviisist. Nende restoran pakub külastajatele ainulaadseid maitseelamusi, mis põhinevad peaaegu täielikult kohalikul toorainel. Planeet Ruhnus seistakse kestliku toidukultuuri eest, arendades vetikafarmi ning panustades aktiivselt sinimajanduse tulevikku. Lisaks ettevõtlustegevusele on nad silmapaistvad Ruhnu saare saadikud ja tutvustanud Planeet Ruhnu brändi kaudu saart laiemale avalikkusele.
  • Juhan Kanemägi – Öun Drinks OÜ asutamise ja juhtimise eest. Öun Drinks panustab otseselt Saaremaa regionaalarengusse – pakkudes puhtaid maitseid ja kõrge lisandväärtusega käsitööjooke, luuakse piirkonda töökohti ja väärindatakse kohalikku toorainet. Ettevõte on üles ehitanud tugeva ja eristuva brändi, mis tugineb tugevalt Saaremaa loodusele ja identiteedile. Lisaks tootmisele panustab ettevõtte juht Juhan Kanemägi ka kultuuri- ja kogukonnaellu, olles seotud loomeprojektide ja kohaliku elu edendamisega.

Laureaadid valis välja žürii, kuhu kuulusid esindajad Eesti Linnade ja Valdade Liidust, Sihtasutusest Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Kaubandus-Tööstuskojast, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist.

Eelmisel aastal tunnustati Regionaalmaasika auhinnaga kolme ettevõtmist ja kahte eraisikut: kümme aastat tegutsenud Viru Filmifondi, Viljandimaal avatud Raassilla moto- ja vabaajakeskust, Saaremaale olulist tööandjat Saare Fishexport OÜ-d, Aleksei Bogatšovi Valga ettevõtlusala arendamise eest ning Kaja Antonsit pikaajalise panuse eest Hiiumaa ettevõtlusmaastiku ja kogukonnaelu edendamisse.

Regionaalmaasikaid antakse välja aastast 2014. Seda on alates 2023. aastast teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Foto: Ramon Schütz / Riigikantselei