Veebruari alguses Tartumaal toimunud hukkunuga tulekahju sai alguse esikus olnud kuuma tuhaga ämbrist. Päästeamet tuletab meelde, et küttekoldest eemaldatud kuum tuhk ja selles olevad söed on ohtlikud ning nendega tuleb hoolikalt ümber käia.
2. veebruari õhtul kell 19.49 said päästjad väljakutse Tartu valda Sinikülla, kus põles ühekorruseline elumaja. Lahtist põlemist oli näha esiku osast ja katusest kuni korstnani. Tulekahju leviku piiramine õnnestus kella 23 ajal, samas leiti maja rusudest hukkunud eakas naine. Lõuna päästekeskuse tulekahjude menetleja Kaido Voori hinnangul viitavad ulatuslikud kahjustused sellele, et tulekahju sai alguse esikust, kuhu oli viidud kuuma tuhaga ämber. Tuli arenes esikust katusele ja eluruumidesse. Voori sõnul ei olnud tulekahju asukoha tõttu enam võimalik hoonest ohutult väljuda.
Peamised tuhaga seotud tulekahjud on põhjustatud materjali valest hoiustamisest. Enne tuha ära viskamist tuleb veenduda, et see oleks paigutatud mittepõlevast materjalist anumasse ning täiesti ära jahtunud. Sobilik on kaanega metallist tuhaämber, kuid kindlasti ei tohi kuuma tuhka panna kergestisüttivasse anumasse. Eriti suur on oht, kui tuhk visatakse plastmassanumasse või kilekotti. Metallnõus kuum tuhk tuleb viia õue ja asetada eemale hoonetest ning esemetest, mis võivad süttida.
Tuhka ei tohi visata otse prügikasti, sellel tuleb lasta täielikult jahtuda ning veenduda, et tuhk on täiesti külm. Isegi näiliselt jahtunud tuhk võib sisaldada hõõguvaid süsi ja põhjustada tuleohtu. Kui tuhka ei kasutata aiaväetisena ega kompostis, tuleb see viia olmejäätmete konteinerisse. Kütta võib ainult kuivade halupuudega, olmejäätmed ahju ei sobi. Juhul, kui tegemist on saastunud tuhaga (immutusvahendid, plastid vms), siis tuleb see viia jäätmejaama, kuna tegemist on ohtliku jäätmematerjaliga.
Foto: Päästeamet