Tartu Ülikooli eksperimentaalarenduse toetust taotleti rekordilise 53 teadusprojekti jaoks, millest saavad rahastuse üheksa kogusummas 315 000 eurot.
„Eksperimentaalarenduse toetus on tõestanud, et ülikoolis on väga palju häid ideid teadusmahukate ettevõtete loomiseks – seda näitab ka tänavune taotluste rekordarv. Samuti on rõõm näha, et oma teadustöö rakendamise peale ettevõtluses mõeldakse kõigis ülikooli valdkondades, olgu eesmärk arendada ajuhaiguste ravi, tuua turule fluorivaba suusamääre, luua isiksuseomaduste hindamise rakendus või hoopis tutvustada maailmale virtuaalseid pärimuspille,“ rääkis ülikooli ettevõtlusjuht Mihkel Tammo.
Äripotentsiaali väljaselgitamiseks läbisid taotlused mitu hindamisvooru. Valdkondlikud eksperdid hindasid projektide teaduslikku poolt, taustaideed ja nende arendamisvõimalusi. Seejärel hindasid TÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse eksperdid tõenäosust, et projekti arendamine päädib hargettevõtte loomise või suuremahulise ettevõtluskoostööga.
Nagu ka varasematel aastatel esitati kõige enam, 28 taotlust loodus- ja täppisteaduste valdkonnast. Meditsiiniteaduste valdkonnast tuli 11, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast 8 ning sotsiaalteaduste valdkonnast 6 taotlust.
Eksperimentaalarenduse toetus aitab kiirendada teadustöö jõudmist ühiskonda ja majandusse. Ühe idee arendamiseks saab ülikooli arengufondist eksperimentaalarenduse toetust kuni 35 000 eurot. Sellest meetmest toetatakse teadusprojekte väga varajases etapis, mil väliste rahastajate jaoks on investeerimisrisk veel liiga suur. Alates eksperimentaalarenduse toetuse meetme loomisest 2019. aastal on ülikool toetanud projekte kokku üle 2 miljoni euroga.
Tutvu toetust saanud projektidega
Inkretiinianaloogravi optimeerimine seedetrakti kõrvaltoimete vähendamiseks
Projektis uuritakse diabeedi ja rasvumise ravis uuenduslikke lahendusi – seedetrakti kõrvaltoimete leevendamiseks kasutatavaid inkretiinianalooge, et parandada ravi tõhusust ja patsiendi elukvaliteeti.
Projektijuht: siirdemeditsiini professor Mario Plaas
Nutikad lipiidsed nanoosakesed RNA transpordiks ajus
Projektis arendatakse RNA-l põhinevaid lipiidseid nanoosakesi, mis suudavad ületada vere-aju barjääri ning pakuvad uusi võimalusi ajuhaiguste, sealhulgas kasvajate ja neurodegeneratiivsete haiguste täppisraviks.
Projektijuht: nanomeditsiini professor Tambet Teesalu
Virtuaalsed Eesti pärimuspillid maailma muusikaturule
Projekt aitab viia Eesti pärimuspillide erilise heli virtuaalselt rahvusvahelisele muusikaturule, pakkudes muusika loojatele uusi loomingulisi võimalusi.
Projektijuht: muusikatehnoloogia lektor Janar Paeglis
Isiksuseomaduste mitmevaateline hindamine digirakenduses
Töörühm arendab rakendust, mis annab kasutajatele põhjalikku tagasisidet nende isiksuse kohta, aidates teha teadlikumaid otsuseid nii töö- kui ka eraelus.
Projektijuht: kliinilise psühholoogia nooremlektor ja heaolu-uuringute teadur Kätlin Anni
Päikeseparkide tootmismahu prognoosimudel
Projektis arendatakse päikeseparkide operaatoritele täpsemaid prognoosimudeleid, mis aitavad vähendada elektrituru ebabilansist tingitud kulusid ja parandada taastuvenergia kasutuse efektiivsust.
Projektijuht: rakenduslike tehnoloogiauuringute professor Kristjan Vassil
Bakuloviirustel põhinevad membraanvalkude nanoosakesed
Töörühm arendab tehnoloogiat, mis lihtsustab membraanvalkude tootmist ja kasutamist biomeditsiinilistes uuringutes, pakkudes uusi võimalusi ravimite väljatöötamiseks.
Projektijuht: bioorgaanilise keemia professor Ago Rinken
Tehisintellektiga juhitav robotendoskoop
Projektis töötatakse välja tehisintellekti abil juhitavat robotendoskoopi, mis suurendab kirurgiliste protseduuride täpsust ja ohutust ning vähendab operatsioonidega kaasnevaid riske.
Projektijuht: mikrotootmise teadur Ritesh Soni
Fluorivaba suusamäärde arendamine
Projekti käigus arendatakse rahvusvahelistele keskkonnanõuetele vastavaid kestlikke suusamäärdeid, millel on suurepärased libisemisomadused.
Projektijuht: rakendusliku materjaliteaduse kaasprofessor Janno Torop
Keskkonnasäästlikud silikoonvahupõhised biokilekandjad reoveepuhastuseks
Projektis töötatakse reovee puhastamiseks välja uued kestlikud biokandjad, et vähendada mikroplastide levikut.
Projektijuht: jätkusuutlike materjalide tehnoloogia teadur Ingrid Rebane
Ülal fotol: Vesinikukütusega auto TÜ peahoone ees. – Foto: Andres Tennus
