Lõuna-Eesti regionaalne kriisikomisjon kogunes sel esmapäeval aastat kokkuvõtvale istungile Tartusse. Kriisikomisjoni juht Tagne Tähe sõnul oli aasta väga tegus ning kriisideks valmistumise vaates tulemuslik. Kohalikud omavalitsused said riigiasutustega koostööd harjutada mitmel suurõppusel, kus väljamõeldud kriisides tuli nii enda hakkama saamine tagada kui elanikke aidata. „Teed rajav oli oktoobrikuus korraldatud mahukas evakuatsiooniõppus Lõuna Sild 24, kus Tartu-, Põlva- ja Võrumaa vabatahtlikult õppusele tulnud elanikke Viljandimaal loodud evakuatsioonikohtadesse viidi,“ selgitas Tähe. „Kaitseliidu ja päästeameti eestvõttel korraldatud õppus selgitas, mis probleemid ja ülesanded on suure hulga inimeste ümberpaigutamisel ja neile evakuatsioonikohtade loomisel ning kuidas koostöös omavalitsustega neid lahendada.“ Lõuna Sild 24 järel toimus novembris staabiõppus Decisive Lancer, kus mängiti läbi riigikaitseline kriis ning harjutati koostööd kaitseliidu ning kaitseväega.
Istungil oli mitmeid huvitavaid ettekandeid, mis taas keskendusid kriisideks valmisolekule. Päästeameti peadirektori asetäitja Martin Lambing jagas kogemusi Ukraina visiidilt. Lambing tõi esile Ukraina tsiviil- ja elektritaristu süstemaatilise sõjalise ründamise murettekitava reaalsuse. „Vahetu kogemuse saamine Ukrainast ning reaalse olukorra nägemine, milliseid kaitsemeetmeid Ukraina sõjaajal rakendab on Eesti elanikkonnakaitse arendamiseks äärmiselt olulised,“ ütles Lambing. „Ukrainas on õpitud, et ohuteavituse toimimine ja varjumiskohtade ning kerksuskeskuste olemasolu on sõjalises kriisis elanike kaitseks ja abistamiseks eluliselt tähtsad. Need valdkonnad vajavad Eestiski jätkuvalt tõsist tähelepanu.“
Tartu vallavanem Jarno Laur jagas Ukraina sõpruslinna Vassõlkivi sõjakogemusi. Kinnitust leidis, et elanike kaitseks on kriitilise tähtsusega hoonete keldrikorrustele rajatud varjumiskohtade olemasolu, kus oleks olemas elementaarsed võimalused lühiajaliselt viibida võimaliku rünnaku üle elamiseks. Oluline on, et olemasolevad varjumiskohad oleksid õigeaegselt ettevalmistatud ja selgelt tähistatud. Vassõlkivis oli neid rajatud paljudesse keldrikorrusega hoonetesse, mis olid märgistatud ning neid võis leida ka telefoniäpi kaardilt.
Sotsiaalkindlustusameti esindaja Hendrik Unt tõstis esile kriisides suurenevat psühhosotsiaalse abi vajadust, mida on tõestanud nii koroonakriis kui ka Ukraina sõja mõjud. Inimestele psühholoogilise ja sotsiaalse toe tagamine on suurkriiside lahendamise oluline osa. Samuti on tähtis psühhosotsiaalse abi pakkumine väiksemates kriisides, kus õnnetusjuhtumite tagajärjel on inimesed tugevasti mõjutatud ning vajavad psühholoogilist esmaabi. Oluline on, et info abivajajate kohta liiguks ametkondade vahel piisava operatiivsusega või pakuksid psühholoogilist esmaabi inimesed oma lähedastele, et toetada neid kriisides. Sotsiaalkindlustusametil on võimekus korraldada psühhosotsiaalset kriisiabi ööpäevaringselt.
Siseministeeriumist Hedi Arukase rääkis, et uuendatav hädaolukorra seadus loob selgema õiguskeskkonna asutuste ja elanike kriisis vastupidavuse suurendamisel. „Rakendumas on elanikkonnakaitse veebikoolituste süsteem, mille esimene eesmärk on tõsta elanike teadlikkust ja seeläbi valmisolekut kriisis iseseisvalt toime tulla,“ tõi Arukase esile. Seaduses täpsustatakse ka ohuteavituse süsteemi EE-ALARM kui terviku kasutamise põhimõtteid ning kasutusvõimalusi ja määratakse varjumiskohtade ning varjendite rajamise tingimused ja kohustused. Samuti investeeritakse kohalike omavalitsuste kriisivõimekuse arendamisse järgnevatel aastatel kokku 3 miljonit eurot.
Lõuna maakaitseringkonna ülem kolonelleitnant Raul Kütt rääkis lähemalt novembris terve töönädala kestnud üle-eestilisest staabiõppusest Decisive Lancer. Õppus keskendus juhtimise harjutamisele sõjaolukorra eel ning esimestel päevadel. „Õppusel osales laienenud tsiviilpartnerite ring, mis tõi kaitseliidule vajaduse tegevusi uues kontekstis läbi mõtelda,“ selgitas Kütt. Lõuna päästekeskuse kriisibüroo juhataja Silver Konksi täiendas, et õppusel osalesid Lõunas-Eestist aktiivselt 18 kohalikku omavalitsust ja regionaalne kriisikomisjon. Komisjoni koosolekud aitasid luua selge ülevaate kriisi arengust, lahendamisest ning ametkondade tegevustest ja vajadustest. „Kohalike omavalitsuste kriisimeeskonnad said väärtusliku kogemuse olukorrateadlikkuse kujundamisest,“ märkis Konksi. „ Seda eelkõige elutähtsate teenuste ja omavalitsuse enda toimepidevuse kontekstis.”
Lõuna-Eesti regionaalsesse kriisikomisjoni kuuluvad regiooni riigiasutuste ja kõigi omavalitsuste esindajad. Kriisikomisjoni juhib päästeameti lõuna päästekeskuse juht. Regionaalse kriisikomisjoni peamine ülesanne on koordineerida asutuste tegevusi hädaolukordade ennetamisel ja nendeks valmistumisel ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel.
Foto: Päästeamet
