Tänavusel sisseastumisel esitati Tallinna Tehnikaülikoolis juba teist aastat järjest kõige
rohkem avaldusi ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise õppekavale, mida
saab õppida nii Tallinnas kui Tartu kolledžis. Kasvava huvi taga ei ole ainult eriala
populaarsus, vaid kogu ehitusvaldkonna muutumine. Kui veel mõni aastakümme tagasi
seostati ehitusinseneri tööd eelkõige betooni, terase ja ehitusplatsiga, siis täna
tähendab see järjest enam digilahendusi, kestlikku mõtteviisi ja tervikliku elukeskkonna
kujundamist. Projekteerimisel kasutatakse digimudeleid, hinnatakse hoonete
süsinikujalajälge juba projekteerimisfaasis ning järjest olulisemaks muutuvad
energiatõhusus, ringmajandus ja nutikad tehnosüsteemid. Ka ajalooliste hoonete
restaureerimine eeldab üha enam insenerteadmisi, mis ühendavad ehitusfüüsika,
konstruktsioonide tundmise ja kaasaegsed tehnoloogiad.
Huvi ehitusinseneeria vastu ei kasva juhuslikult. Kutsekoja OSKA valdkonnauuringu järgi
vajab ehitussektor spetsialiste, kes lisaks klassikalistele inseneriteadmistele valdavad
digilahendusi, mõistavad kestliku ehituse põhimõtteid ning oskavad töötada üha
keerukamates ja omavahel seotud projektides. Samuti rõhutab uuring, et tänapäevase
elukeskkonna loomine nõuab terviklikku planeerimist ning erinevate erialade tihedat
koostööd. Kasvavat huvi on märgata ka Tartu kolledžis. Lõppenud õppeaastal käis
ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise õppekaval tudengivarjuks üle 40 noore ning
kolledži õppejõud osalevad aktiivselt koolide karjääripäevadel ja
annavad ehitusinseneeria teemalisi valikaineid.
„Ehitusinseneri töö ei piirdu enam ainult uute hoonete kavandamisega. Sama oluline on
olemasolevate hoonete nutikas rekonstrueerimine ja energiatõhusamaks muutmine.
Seetõttu peavad tulevased insenerid mõistma nii konstruktsioone, tehnosüsteeme kui
ka kestliku ehituse põhimõtteid,“ ütleb TalTechi Tartu kolledži direktor ja õppekava
programmijuht professor Aime Ruus.
Tartu kolledžis on õppetöö üles ehitatud nii, et teooria ja praktika käivad käsikäes.
Tudengid saavad laborites praktilise kogemuse, lahendavad ettevõtete päris
probleeme, käivad praktikal ning kasutavad õpingute jooksul samu digitaalseid
tööriistu, millega puutuvad kokku hiljem tööelus. Väiksemad õpperühmad võimaldavad
teha õppejõududega tihedat koostööd ning saada personaalset juhendamist kogu
õpitee vältel.
„Meie eesmärk ei ole õpetada ainult projekteerima või ehitust juhtima. Soovime, et
lõpetaja oskaks näha kogu ehitusprotsessi tervikuna ning mõistaks, kuidas sünnivad
kestlikud ja kvaliteetsed hooned. Sama oluline on oskus väärtustada olemasolevat
ehitatud keskkonda – olgu selleks ajalooliste hoonete restaureerimine või tänapäevaste
hoonete rekonstrueerimine. Seetõttu teeme tihedat koostööd ettevõtetega ning
tudengid saavad juba õpingute ajal lahendada päris projekte,“ lisab Ruus.
Integreeritud õppekava lõpetajad saavad nii magistrikraadi kui ka 7. taseme
ehitusinseneri esmakutse, mis annab tugeva aluse erialase karjääri alustamiseks.
Praktika näitab, et paljud tudengid leiavad esimese erialase töö juba õpingute ajal.
Pole juhus, et ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise õppekava on juba teist aastat
järjest TalTechi populaarseim. Noored näevad ehitusinseneerias võimalust ühendada
tehnoloogia, praktiline probleemilahendus ja võimalus kujundada tuleviku
elukeskkonda. Just selliseid insenere vajab ehitussektor ka järgmiste kümnendite
väljakutsete lahendamiseks.
Foto: Fred Sprenk