Viimastel päevadel on meedias palju tähelepanu pälvinud uurimus (Teadlased leidsid igast kuuendast Eesti maasikakarbist eluohtlike parasiitide jälgi), milles leiti, et osa Eestis müüdavatest maasikatest võivad olla saastunud parasiitidega. Eesti Maaülikooli teadlased kinnitavad, et Eesti maasikakasvatajate toodang on tarbijale ohutu, kuid seda võiks kindlasti enne söömist pesta.
Toiduhügieeni ja rahvatervise professor Mati Roasto sõnul tuleb kõiki värskeid puu- ja köögivilju k.a maasikaid enne söömist voolava vee all pesta, sest see vähendab oluliselt toiduohutuse riske.
Teadusartikli andmete põhjal arvutatud Eesti tulemuse 95%-line usalduspiir oli 5,6–34,7%. See tähendab, et kuna Eestis uuriti vaid 30 proovi, on tulemuses üsna suur statistiline ebakindlus. Sarnane statistiline ebakindlus esines ka teistes Euroopa riikides. Roasto arvates ei näita seega uuring, et Eesti oleks Euroopa riikidest eriliselt erinev või erandlik. Pigem näitab see, et parasiidi jälgi leiti mitmes riigis ning Eesti tulemus jääb samasse suurusjärku teiste piirkonna riikidega.
Väikese valimiga uuringute puhul on eriti oluline, et oleks antud selge ülevaade marjade päritolust (farm, kasvupiirkond jms). Antud juhul ei ole seda tehtud, mistõttu on tulemusi raske adekvaatselt tõlgendada.
Pigem on Eestis kasvatatud toit tarbijatele ohutum, sest lühikese tarneahela ja tugevate kontrollimeetmete tõttu saab siin paljud toiduohutuse riskid madalad hoida.
Eesti Maaülikooli aianduse professori Ulvi Moori sõnul ei ole tõenäoline, et maasikad saastuvad nii massiliselt tootmisistandikes. „Kõikides toomisistandikes kasutatakse kilemultši, et hoida maasikad puhtana ja vältida mullaga kokkupuudet. Tilkkastmisvoolik on paigutatud kile alla ja seega ei puutu maasikad otseselt kokku ka kastmisveega. See vähendab erinevate haigustekitajatega saastumise riski,“ kirjeldas Moor. Pikalt maasika tootmisistandikes katseid teinud Ulvi Moori jaoks oli samuti suurim küsimus, kust need maasikad pärit olid. “Turult ostetud” ei anna mingit infot selle kohta, kas tegu oli koduaia või tootmisistandiku maasikaga, mahe- või tavaviljelusega ja kes oli tootja.
“Eestimaa on väike, suurematel maasikakasvatajatel on oma kodulehtedel info ja fotod istandikest. Soovitan alati süveneda sellesse, kelle toodetud toitu me ostame ja sööme,” ütles aiandusteadlane. Teadlased rõhutavad, et nii metsast ja aiast korjatud kui ka turult või poest ostetud värske toit tuleks enne tarbimist alati voolava vee all üle loputada. „Voolava vee all pesemine aitab vältida või oluliselt vähendada võimalike haigustekitajate hulka. Samas ei soovita me marju, lehtsalateid ega teisi värskeid saadusi vees leotada, sest see ei taga piisavat puhtust, mistõttu tuleb igal juhul kasutada voolavat vett,“ selgitas Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise professor Mati Roasto.
Nii et praktikas taandub uurimuses kirjeldatud risk teadlaste hinnangul vaid üksikjuhtudele ja juhuslikele kokkusattumustele, kus värsked fekaalid nakatunud loomalt satuvad värskelt tarbitud toidutaimedele ja viljadele.
Selles uuringus kirjeldatud juhtum on tüüpiline näide ühtse tervise põhimõttest, mille järgi on inimeste, loomade ja keskkonna (muld, taimed jm) tervis omavahel seotud. “Keskkonnast ja loomadelt ülekanduvate haigustekitajate vältimiseks tuleb järgida elementaarseid toiduhügieeni ja –ohutuse reegleid,” toonitab professor Roasto.
Foto: Alexas_Fotos / Pixabay