16.–20. septembri nädal on pühendatud simulatsiooniõppele. Tartu Ülikooli Kliinikumis keskendutakse sel puhul laste ja vastsündinute abistamisele kriitilistel hetkedel, mil vaja on nii lastekliiniku, naistekliiniku kui anestesioloogia- ja intensiivravi kliiniku meeskonnaliikmete panust.
Kliinikumi anestesioloogia osakonna juhi dr Kaie Stroo sõnul jääb vastsündinute kriitilisi olukordi õnneks järjest vähemaks, kuna rasedus ja sünnitus on aina paremini jälgitud ning riskid ennetatavad. „Sellest hoolimata peame olema valmis olukordadeks, mul iga sekund loeb. Meeskond peab kokku mängima ning iga selle liiga peab täpselt teadma oma rolli,“ selgitas anestesioloog dr Stroo.
Sellised olukorrad võivad ette tulla näiteks uue ilmakodaniku sündimise järgselt. „Õigeaegselt sündinud lapsed hakkavad üldjuhul ise hingama umbes 10–30 sekundit peale sündi. Mõnikord peab omahingamise tekkimisele kaasa aitama õrna jalataldade või naha stimulatsiooniga ning sellest piisab. Ent lastearstid puutuvad igapäevaselt kokku ka vastsündinutega, kelle üsavälist elu tuleb veidi enam toetada – pakkuda õigeaegselt hingamistuge ning tagada, et vastsündinu kehatemperatuur oleks normis,“ lisas Kliinikumi lastekliiniku neonatoloogia osakonna juht dr Annika Tiit-Vesingi. Ta lisas, et sageli saab seda kõike teha sünnitustoas, mõnikord isegi ema rinnal, et mitte last emast eraldada.
Kui vastsündinu seisund on väga raske või kriitiline, peab asjakohane ravi olema tagatud koheselt sünni juures, misjärel toimub edasine ravi Kliinikumi lasteintensiivravi osakonnas. Seal ollakse valmis Eesti kõige keerulisemateks juhtudeks. „Sõltumata sellest, missuguses osakonnas vastsündinu viibib, on oluline, et selliseks olukorraks on valmis kogu teda ümbritsev ravimeeskond – õed, ämmaemandad, anestesistid, lastearstid, naistearstid, anestesioloogia ja intensiivraviarstid. Seepärast toimuvad ka simulatsioonikoolitused kogu meeskonnale,“ rõhutas dr Imbi Eelmäe lasteintensiivravi osakonnast.
Kriitiliste hetkede simuleerimine toimub Kliinikumi peamajas asuvas Tartu Ülikooli simulatsioonikeskuse ruumides, mis on sisustatud võimalikult haiglakeskkonna moodi. Simulatsiooniseadmetel ja -mannekeenidel saab päriselule sarnastes oludes harjutada elustamist ning tegutsemist teistes eluohtlikes olukordades – raske trauma, hingamisteede sulguse ja kliinilise surma korral.
„Laste ja vastsündinute elustamiskoolitused“ loojad on dr Kaie Stroo, dr Annika Tiit-Vesingi, dr Imbi Eelmäe ning õed Kertu Lepla ning Mari Kallastu. Simulatsiooninädala raames liitub koolitajatega ka Soome välilektor prof Ulla Sankilampi, kes räägib sellest, kuidas ühest ideest vastsündinute simulatsiooniõppusest sai üleriigiline koolitussüsteem. Uuest aastast intensiivistuvad vastsündinute simulatsioonikoolitused veelgi – dr Merle Benströmi juhitud projekti „Multidistsiplinaarse vastsündinu abistamise simulatsioonõppe väljatöötamine ja rakendamine“ meeskondlike koolituste läbi.
Foto: Tartu Ülikooli Kliinikum
