Tekst ja fotod: Siim Karnö
Prantsuse filosoof Voltaire jõi iga päev 50 tassi kohvi. Kui kohv on nii maitsev nagu Karlova kohvikus, siis võibki hakata kohvi kuritarvitama. Karlova Kohvita ei kujuta paljud tartlased oma elu enam ettegi. Möödunud nädalal tähistas see armas koht Tähe ja Kuu tänava nurgal oma kümnendat sünnipäeva. Jutustasime Karlova kohvi eestvedaja Laura Mähariga (fotol) kohviku ajaloost, tänapäevast ja tulevikust.
„Enne, kui meie oma kohvikuga alustasime, tegutses siin hoones väike Siilu toidupood. Sellest sai aga suurte kaubanduskettide tekkides kaduv nähtus – nagu Kuu poest praegu. See väike ruum jäi meie kasutusse ning plaanisime siia teha väikese vinoteegi, ent see läks sujuvalt üle kohvikuks ja kohvivalmistamise kohaks. Arvan, et selline asjade käik oli hea,“ räägib Laura Mähar. „Usun, et meie kohviku eripära on värskelt röstitud kohv. Asume siin ju nii väikese pinna peal, et naljaga pooleks võib meid kutsuda ka tehas-kohvikuks. Kohvi röstitakse ja valmistatakse klientide silme ees ning meie valikus on ainult ökokohv. Teist sellist kohta Tartus pole – oleme selle koha pealt üsna ainulaadsed. Röstimismaht on võrreldes kümne aasta taguse ajaga kasvanud kümnekordseks. Tunneme pisut ruumipuudust, aga üritame ikka siin hakkama saada. Ei taha, et röstimine toimuks kusagil mujal ruumides, klientidest eemal.“
Kümne aasta jooksul on kohvikule tekkinud palju püsikliente. Mähari sõnul on kogu Karlova elanikkond justkui nende laiendatud pere, kuigi kliente käib üle kogu Tartu. „On kliente, kes tulevad oma kotiga igal pühapäeval värske kohvi järele. See ongi meie fenomen, mis meenutab natuke justkui aegu tagasi toimunud piimaringe, kus käidi oma mannerguga värsket piima ostmas. Meil toimub analoogne protsess kohviga. Kuna oleme väiketootjad, siis valik varieerub pidevalt – nii ei teki meil endal ega ka klientidel tüdimust.“
„Kohvitegemist käisin ise alguses õppimas hoopis Šveitsis, lisaks olen aastate jooksul paljudes erinevates riikides juurde õppimas ja erinevaid kohvisorte maitsmas käinud. Kõikjalt tekib alati uusi tutvusi, kellelt saab vajaduse korral nõu ja abi küsida,“ räägib Laura.
Läbi aegade on kõige müüdavam kohv Karlovas olnud Peruu kohv, aga ka mahlakamad ja happelisemad kohvid, näiteks Etioopia päritolu kohv, on tänaseks klientide südamed võitnud. „Alguses oli nende maitse klientidele võõras ning ei julgetud taolisi kohvisid eriti osta, nüüd enam seda hirmu pole. Algusaastatel röstisime Etioopia kohvi vaid korra kuus, nüüd tuleb seda ikka kordades rohkem teha. Ka Kolumbia kohvi küsitakse päris palju, samuti on viimastel aastatel kasvanud kofeiinivaba kohvi tarvitamine. Alguses ma väga ei uskunud, et inimesed hakkavad kofeiinivaba kohvi soovima, kuid nüüd ei möödu päevagi, mil seda ei küsitaks. Samuti on kofeiinivaba kohvi maitsed aastatega palju paremaks muutunud – kui sa soovid õhtul lihtsalt head maitset nautida, siis on alternatiiv täiesti olemas,“ on Laura õnnelik.
Lisaks kohvile on menüüvalikus ka alati värsked saiakesed ja grillvõileivad; tööpäevadel on populaarsed pudruhommikud ning pühapäevad on traditsioonilised pannkoogihommikud. Minu külaskäigu päeval pakuti rukkihelbeputru võis hautatud õunte ja maapähklivõi kastmega ning toortatart kergelt hautatud suvikõrvitsa ja kirsstomatiga. „Ka toidu valiku poolest oleme üritanud võimalikult palju hoida ökotoorainet. Toidu asjus meie menüü praktiliselt ei kordugi: igal hommikul on uus puder mingi uue varieeringuga. See kõik meeldib inimestele ning tagasiside on alati positiivne; see annab meile märku, et oleme õigel teel. Karlova kohvikust on paljud ka uusi tuttavaid leidnud – olen aastate jooksul täheldanud, et aastast aastasse käivad hommikused kunded hakkavad ikka millalgi omavahel suhtlema ning nii on siin arenenud ka sõprussuhted, see on ju imetore,“ on naine õnnelik.
Lisaks Kuu ja Tähe tänava nurgal asuvale kohvikule töötab Karlova Kohv ka Raekoja platsil. „Peamine erinevus kahe koha vahel on see, et kesklinnas meil kööki ei ole. Kõik saiakesed viime siit kesklinna. Samas on ka kesklinnas välja kujunenud omad püsikliendid ning suvel on loomulikult välisturiste Raekoja platsil asuvas kohvikus rohkem, puhtalt asukoha tõttu.“
Kümne aasta jooksul on kohvikus loomulikult ette tulnud palju põnevaid juhtumisi. Laurale meenub koroonaaeg, mis oli kohviku jaoks paras kaootiline olukord. „Tegime uksele väikese luugi, maske kandes läbi väikese luugikese müüsime ikka edasi ja soovijaid jagus. Samuti meenub naljakas seik, mil ühel kuumal suvepäeval küsis klient teenindajalt inglise keeles „I want free cappuccinos (Ma tahan tasuta capuccino’sid)“, mille peale teenindaja oli ikka tõsiselt kohkunud, et mis mõttes ta nii kindlameelselt tasuta kohvi julgeb nõuda. Asja selgitamisel selgus siiski, et klient pidas silmas kolme (three) cappuccino’t, aga pärast said kõik osalised veel pikalt naerda. Kohvikupidamisega käivad sellised lõbusad seigad igapäevaselt kaasas. Õnneks on kõik meie töötajad hea huumorisoonega ning kliendidki rõõmsameelsed,“ pajatab Mähar.
Laura arvates on kohv paljude inimeste jaoks kujunenud tõeliseks oluliseks hommikuseks rituaaliks, nii et ilma kohvita ei kujutata paljud enam oma päeva ettegi. Sestap ei ole ta täheldanud seoses kohvihinna tõusuga klientide vähenemist. „Eks ta mingil määral ikka mõjutab, kuid mitte nii oluliselt kui ehk arvata võiks. Kes kohvist lugu peab, see paki ära ostab. Ma ei usu, et neid inimesi palju oleks, kes kasvanud kohvihinna tõttu oleks kohvi tarvitamisest loobunud.“
„Oma kümnendat sünnipäeva tähistasime üritusega „Mull ja muusika“, kus mängiti elavat muusikat, kohale olid kutsutud endised ja praegused töötajad ning kõik said nautida head seltskonda ja maitsta mullijooke endale sobival kujul – kas siis limonaadi või vahuveinina. Seltskond on aastatega juba ainuüksi oma töötajate arvelt üha kasvanud, seetõttu toimuski ta siinsamas kohviku ruumides ja kliente me seekord ei kutsunud. Oleme mõelnud küll, et võiks sünnipäeva ka koos klientidega siinsamas tänaval pikalauapeoga tähistada – ehk teeme mõnel aastal ära,“ naerab Laura.
Kui tulevikust rääkida, jääb naine hetkeks mõtlikuks. „Ambitsioonikaid plaane ei ole, kuid tahame tartlastele pakkuda parimat kohvi – see on algusest peale meie eesmärk olnud ja selle suunaga püüame siin kohapeal ikka jätkata ka. Tartust kaugemale laienemisplaane pole, vähemalt hetkel küll mitte. Loodan, et mingiks hetkeks on ikka iga tartlane vähemalt korra meie kohvikust läbi astunud ja leidnud omale midagi meelepärast,“ ütleb Laura lõpetuseks.
Minu külaskäigu ajal pakuti juba suvehõngulist leedrijooki, mille erkroheline värvus lausa kutsus seda maitsma. Leedriõitest valmistatud matcha oli tõesti imeline. Samuti oli valikus sidruni-rosmariini cold brew, mis võiks saada kuumal suvepäeval asendamatuks kaaslaseks. Oli üks tore pärastlõuna Karlova kohvikus. Tule ja lase sinagi Karlova maitsetel end üllatada!
