“Sea alati kõrged sihid, tee kõvasti tööd ja hooli sügavalt sellest, millesse usud.” Just nii on öelnud Hillary Clinton. See peab täiel määral vähemasti Tartu Ülikooli teaduskooli kohta küll paika. Teaduskooli õpilased on sel suvel saavutanud märkimisväärselt kõrgeid kohti rahvusvahelistelt olümpiaadidelt üle kogu maailma.
Kui suurem osa Eesti õpilastest on alles sügavas suvelummuses ning koolist näevad heal juhul vaid und, siis teaduskooli õpilaste üle on juhendajatel ja teaduskooli direktoril Ana Valdmannil põhjust rõõmu tunda küll ja veel. Valdmanni sõnul on eriti kõrgeid tulemusi märgata reaal- ja loodusainetes. Kohtusin nelja õpilase ja nende juhendajatega teaduskoolis ning mõtisklesime, mis võiks olla taolise edu valem.
Rahvusvaheliselt matemaatikaolümpiaadilt Austraalias said Eesti õpilased hõbemedali, kaks pronksmedalit ja kolm aukirja. Seejuures on märkimisväärne, et auväärse koha saavutas juulikuus toimunud olümpiaadil noorimana Ülenurme gümnaasiumis alles 9. klassi lõpetanud Kristjan Lepp. Vaid mõned nädalad hiljem, augustis Boliivias toimunud rahvusvaheliselt informaatikaolümpiaadilt tõi Kristjan koju lausa pronksmedali. Kristjan oli rõõmus, et leidis palju uusi mõttekaaslasi teistest riikidest ning sai külastada olümpiaadide raames nii eksootilisi riike nagu Austraalia, kus ta sai kängurudega võidu hüpata ning Boliivias Andides tõelist mägironimist harrastada. Võistlusülesanded sidusid algoritmilise mõtlemise kohaliku temaatikaga. Ülesannete seas oli näiteks laama teekonna leidmine üle mäestiku ja dinosauruste rännuteede tuvastamine jälgede põhjal. Sellega sai Kristjan suurepäraselt hakkama. Sügisel alustab Kristjan gümnaasiumiteed ning tal on veel kolm aastat aega mõtiskleda, mis edasi saab. Üsna suure tõenäosusega vaatab noormees mõne välismaa ülikooli poole, ilmselt informaatika valdkonda. Kui Kristjanil vaba aega juhtub olema, siis tegeleb ta ujumisega.
Pariisis toimunud füüsikaolümpiaadi üks esindajatest, Hugo Treffneri gümnaasiumi värskelt lõpetanud Ralf Robert Paabo tõi Tartusse auväärse hõbemedali ning pronksiga tuli koju Uku Nael Miina Härma gümnaasiumist. Mõlema poisi arvates olid rahvusvahelise olümpiaadi ülesanded võrreldes kohaliku vooruga isegi mõnevõrra kergemad. Ralf Robert pidas edu võtmeks head koostööd oma juhendajatega ning luges ise eelnevalt palju võõrkeelset teaduskirjandust. Ralfi arvates on ingliskeelne teadussõnavara üsna sarnane eesti keelega, sestap see talle erilisi raskusi ei valmistanud. Samuti tõi ta esile enne olümpiaadi toimunud treeninglaagri, kus sai rahvusvahelises seltskonnas mõtteid vahetada ja teadmisi veelgi juurde koguda. Tore oli kuulda, kuidas Ralfil on kõrged ambitsioonid ning tõeliseks südamesooviks oli saada ikkagi kuldmedal. Olümpiaadipäevadelt Pariisis kõnetas noormeest enim maailmakuulsate kunstimuuseumide külastamine, nii et tuleb tõdeda, et noorus ei ole hukas; on ikka neid, kes teavad, et kunst on pikk, kuid elu lühike. Tuleb elada iga päev täiel rinnal ning võtta elult kõik, mis võtta annab. Praegu on noormees otsustanud minna kaitseväkke ning pärast seda plaanib olümpiaadidelt saadud heade tulemuste najal õpinguid jätkata mõnes välisriigi ülikoolis, tõenäoliselt füüsika valdkonnas. Samuti soovib Ralf Robert edaspidi osaleda olümpiaadižüriis, vähemalt kohalikul tasandil. Uku luges enne olümpiaadi palju ingliskeelset kirjandust ja tõi välja toetava hoiaku juhendajate poolt. Ukutki kõnetas Pariisis Orsay muuseum ning kustumatu mulje jättis talle Versailles’ loss. Noormehest saab sel sügisel abiturient, seetõttu keskendub Uku nüüd sellele, et saada lõpuklassis võimalikult head tulemused ning siis mõtiskleb, mida täpsemalt edasi õppima minna, kindlasti kuhugi kõrgkooli, eriala saab aga olema seotud kas füüsika või inseneeriaga.
Filipiinidel toimunud bioloogiaolümpiaadil sai pronksmedali Tartu õpilastest kevadel Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetanud Violeta Jürgens, kes avas ka olümpiaadi ülesannete tagamaid. Temagi arvates olid ülesanded üsnagi lihtsad, aga seejuures väga huvitavad. Eriti kõnetas Violetat olümpiaadil kiiruimsete kalade sillaginiinide anatoomia uurimine, liigiline määramine ja morfoloogiliste tunnuste põhjal ökoloogiliste probleemide hindamine. Violeta arvates peitub edukus Eesti õpetajate oskuses leida talendid üles ning suunata neid olümpiaadidele. Paraku ilm olümpiaadilisi eksootilistel Filipiinidel eriti ei soosinud ning paljud põnevad kohad jäid nägemata, kuid olulisemad vaatamisväärsused said vihma ja tuult trotsides ikka ära nähtud. Noor neiu jutustas vaimustunult sellestki, et läheb edasi õppima Hong Kongi polütehnilisse ülikooli biomeditsiinilist inseneeriat. Ta valis üsna ebatavalise eriala seetõttu, et nii saab ta ravimeid ise luua, arstina töötades saaks ta vaid ravimeid välja kirjutada, ehkki ka arstiks õppimine oli kaalukausil.
Noored tõdesid ühiselt, et Eesti õpetajad on olümpiaadideks ettevalmistamisel toetavad ja abivalmid. Tee olümpiaadile algaski paljudel osavõtjatel just nende endi õpetajate poolsest motiveerimisest ja suunamisest. Paraku kimbutab aga kõiki ajapuudus ning juhendajate sõnul töötavad õpetajad totaalselt üle oma võimete. Kui kaua õpetajad nii jaksavad, ei oska keegi öelda. Samuti toimub õpilaste endi poolt olümpiaadideks valmistumiseks märkimisväärne osa just vabast ajast. Riigipoolne tugi võiks nii juhendajate, teaduskooli kui ka õpilaste endi arvates tuntavam olla. Ühe ettepanekuna tõid õpilased välja, et rahvusvahelistest olümpiaadidest osavõtjad võiksid olla täiesti vabastatud olümpiaadiainetest, kus nad võiksid kohapeal ainult arvestusi käia tegemas, mitte ainetundides aega täis tiksuda.
Kõik noored tõid ühiselt olümpiaadil osalemise positiivse küljena välja, et said lisaks auväärsetele kohtadele olümpiaadidel uusi kohti ja riike külastada, millest paljud eestlased ilmselt undki ei näe; loodi uusi tutvusi, kellega teadusteemadel vestelda; õpiti uusi teadmisi nii oma ainevaldkonnast, aga ka teistest valdkondadest; tehti üheskoos tulevikuplaane ja nii mõnigi õpilane nägi end juba vähemalt kohalikul tasandil olümpiaadi ülesannete koostaja rollis.
Teaduskooli direktor Ana Valdmann lisas, et häid tulemusi on Eesti õpilased saavutanud teisteltki olümpiaadidelt, näiteks pälviti Taiwanis toimunud lingvistikaolümpiaadil äramärkimine. Rahvusvaheliselt keemiaolümpiaadilt Dubais tõid Eestit esindanud neli gümnasisti kokku ühe hõbe- ja kolm pronksmedalit. Keemiaolümpiaadi žürii esimees Andreas Pähki sõnul olid osavõtjad ise hakkajad ning tõelised meeskonnamängijad. Õpilastele ülesanded meeldisid, kuigi sel aastal oli Pähki sõnul olümpiaad mahukam. Aastaid bioloogiaolümpiaadi žürii esimehe rolli kandnud Sulev Kuuse ütles, et teda hoiab töö juures noorte siiras huvi ja sära silmis, mis kandub edasi ka juhendajatele. “Peab olema fanaatik, muidu taolist sünergiat ei teki. Selles sünergias märkimisväärsed tulemused sünnivadki,” lisas Kuuse.
Oli positiivne hommikupoolik koos nii arukate ja väärikate noorte ning nende juhendajatega jutustades. Just selliseid noori meie riik ja ühiskond vajavadki, kelle väärtushinnangud on kõrged, ainealased teadmised suurepärased ja hoiakud uskumatult lugupeetavad. Selliste noortega on tore meie Eestis koos elada. Nad on auks ja uhkuseks kodumaal ning hoiavad meie riigi lippu kõrgel üle kogu maailma. Palju õnne ka Tartu Ülikooli teaduskoolile, kes sel aastal tähistab oma 60. juubeliaastat. Kena kuldne keskiga!
Siim Karnö
Peafotol: edukad ja õnnelikud õpilased Uku Nael, Kristjan Lepp, Ralf Robert Paabo ning Violeta Jürgens.
Fotod: Siim Karnö ja eraarhiiv
