Kuigi Eestis pole tõenäoliselt ühtegi inimest, kes poleks mõnest pettuse juhtumisest kuulnud, siis kurjategijate hoog ei rauge. Petturid muutuvad iga päevaga kavalamaks ja leiutavad uusi skeeme, kuid pettuse põhiolemus on alati sama – kurjategijad mängivad inimeste usaldusel.
Statistika näitab, et petuskeemide ohvriks võib sattuda igaüks, olenemata vanusest, haridusest või ametist. Inimese valvsuse kaotamiseks kasutavad kelmid sageli kahte nippi: tekitavad ohvris tunde, et otsus tuleb teha kohe ja viivitamata, ning samal ajal püüavad panna inimest uskuma, et juhtunust ei tohi kellelegi rääkida. Häbitunne ja saladuse hoidmise surve on üks peamisi märke, et tegemist on kelmusega. Just need tekitatud emotsioonid pärsivad sageli ratsionaalset mõtlemist. „Petturid oskavad hästi luua olukordi, kus tundub, et kiire tegutsemine on ainus lahendus, samas tekitatakse võlts usaldusväärsust sellega, et esitletakse end tuntud ettevõtte või asutuse esindajana“ selgitab LHV Panga jaepanganduse juht Annika Goroško (fotol).
Ära anna petturitele võimalust ennast petta
- Hoia oma identiteeti, ka digitaalsel kujul. Smart ID ja Mobiil ID koodid on vaid Sulle kasutamiseks, neid ei tohi jagada kellegi kolmandaga. Ole tähelepanelik: mõtle alati, milliseid andmeid sa jagad, mida PINi sisestamisega kinnitad ja kuhu saadetud link tegelikult viib – paljud pettused tuginevad just inimeste tähelepanematusele.
- Hoia oma pangaandmeid. Ära jaga kunagi pangakaatide PIN-koode ega muid andmeid kellelegi – ka pank ei küsi neid sinult kunagi. Sea oma pangakaardile (ka virtuaalkaardile) ja maksetele pigem madalad limiidid. Kui on vaja teha suurem ost, saad mobiiliäpis limiite mugavalt tõsta. Hoia säästud eraldi kontol ja igapäevasel kaardikontol pigem väiksemad summad, et kahju oleks piiratud ka siis, kui pettur peaks sinu kontole ligi pääsema.
- Kui jutt käib sinu rahast, küsi endalt alati üle: Kas helistaja on päriselt see, kelleks ta end tutvustab? Kas on loogiline, et paki saamiseks pean oma panka sisse logima? Kas on mõistlik kanda raha inimesele, keda ma pole kunagi kohanud? Kas investeering, mis lubab raha kahekordistada, saab üldse tõsi olla – ja kui see oleks võimalik, miks kõik seda juba ei tee? Harjumus endale loogilisi küsimusi esitada aitab säilitada selge mõtlemise ka emotsionaalsetes olukordades.
- Internetiostude puhul eelista krediitkaarti, sest see ei ole otse seotud sinu igapäevase arvelduskontoga.
- Lülita sisse teavitused kõikidest tehingutest. Nii näed kohe, kui midagi kahtlast toimub ja saad kiiresti reageerida.
Juhtus viga? Kiire tegutsemine on ülioluline
Kui oled langenud petturite ohvriks, siis võib tunduda piinlik või isegi häbiväärne teistele juhtunust rääkida. Just sellele valehäbile petturid loodavadki. Nad annavad sageli lausa käsu, et ära jaga infot pangaga või oma lähedastega – see on selge ohumärk. Me kõik oleme inimesed ja eksime vahel – ära lase ühel veal endale suuremat kahju teha.
Tegelikult on kiire tegutsemine ja rääkimine ainus võimalus kahju piirata ja raha tagasi saada. Palun anna sellest võimalikult kiiresti teada, helistades oma panka.
„On täiesti inimlik tunda end sellises olukorras halvasti, aga kõige tähtsam on mitte jääda üksi. Petturid mängivad just valehäbi peale, et ohver vaikiks. Kiire tegutsemine aitab kahju piirata ja suurendab võimalust raha tagasi saada,“ rõhutab Goroško.
Kindlasti tasub teavitada juhtunust kindlasti ka politseid. Avalduse täitmine on oluline, kuna ning iga avaldus, sõltumata kahjusummast, võib aitada kurjategijate tabamisele kaasa. Pangad on politseile lisainfo andmisel igakülgselt abiks. Petturite tabamisel tagastatakse võimalusel raha ohvritele, kes on teinud kahjuavalduse. See ei pruugi juhtuda kohe, kuid isegi aasta või paari pärast võib avaneda võimalus raha tagasi saada. Politsei ootab inimestelt kelmuste vihjeid, sh kuvatõmmiseid ja kõnesalvestisi aadressil kelmused@politsei.ee.
Omalt poolt jälgivad pangad iga päev pettusemustreid, seavad petturitele lisatakistusi ja täiendavad reegleid, et sinu raha oleks paremini kaitstud.
„Politsei andmete põhjal näeme, et kui teiste kelmuste liikide puhul on mahud jäänud võrreldes varasemate aastatega enam-vähem samale tasemele, siis pangakelmuste arv on selgelt tõusuteel. Kui möödunud aastal kaotasid Eesti elanikud nn libapangatöötajatele kokku 2,3 miljonit eurot, siis tänavu juuli lõpuks oli kahjusumma juba 5,7 miljonit,“ selgitas Goroško. Tema sõnul on kõige levinumad just skeemid, kus potentsiaalsele ohvrile helistatakse esialgu mõne teenusepakkuja või riigiasutuse nimel ning seejärel võtab temaga ühendust juba libapangatöötaja.
“Teavitame kliente uute petuskeemide kohta ning jagame soovitusi, kuidas end ja oma vara kaitsta, eriti internetiostude puhul. Näiteks kõik LHV pangakaardid on liidetud turvaliste kaardimaksete teenusega, mis lisab ostudele täiendava kaitsekihi. See tähendab, et peale kaardiandmete sisestamist tuleb ost kinnitada kas internetipangas või mobiiltelefonile saadetud turvakoodiga”, toob Goroško näite.
Petturid muutuvad järjest nutikamaks ja ka nende kasutatud skeemide detailsus ja visuaalne tase on kõrge. Just seetõttu on oluline, et inimesed ise tunneksid ohumärke ja jagaksid neid ka oma lähedastega. “Tähelepanelikkus ja teadlikkus on parim kaitse petturi ohvriks langemise eest,“ võtab Goroško kokku ja tunnustab siinkohal aktiivseid kliente: nii mõnestkipetulehtest ja libakampaaniatest saavad pangad teada just tänu klientide tähelepanelikkusele. Seega, kontrolli alati ja võta hetk mõtlemiseks. Küsi nõu, see võib päästa sind pettuse ohvriks langemast.
LHV