Eesti Maaülikooli teadlased koostöös Rootsi Linné ülikooliga kutsuvad Eesti linnu osalema rahvusvahelises teadusprojektis „Green Frontiers“, et rajada katsealasid valglinnastumise mõjualas kahjustatud muldade taastamiseks.
Eesti ja Rootsi teadlaste koostöös 2025. aasta sügisel alanud teadusprojekti eesmärk on arendada kliimamuutustele vastupidavaid, mitmekesiseid ja funktsionaalseid linnalähedasi rohealasid. Sellised alad on sageli kujunenud valglinnastumise ja kiire linnastumise surve tulemusel ning kannatavad ehitustegevuse, täitepinnase, liikluskoormuse või muu inimtegevuste tõttu.
Projekti fookuses on teaduspõhised lahendused, mis aitavad taastada muldade tervist, suurendada elurikkust, siduda süsinikku ja pakkuda kohalikele elanikele paremat elukeskkonda. „Meie soov on uurida, kuidas kiirekasvulised kodumaised ja võõrpuuliigid aitavad rikutud muldasid taastada, millist mõju avaldavad biopõhised mullaparandusmaterjalid nagu biokivisüsi ja puutuhk mulla tervisele ja mikroobikooslustele ning milline on looduspõhiste lahenduste roll kliimamuutuste leevendamisel ja elurikkuse suurendamisel. Samuti pöörame tähelepanu kohalike elanike hoiakutele ja ootustele linnaäärsete rohevööndite kujundamisel,“ kirjeldas projekti Eesti-poolne eestvedaja Liina Jürisoo Eesti Maaülikoolist.
Projekti raames rajatakse katsealad nii Eestis kui Rootsis, igas riigis eeldatavalt kolm kuni viis sobivat ala. Lisaks on arutlusel koostöö ka teiste Põhjala ja Baltikumi linnadega. „Eestis näeme nii Tallinna ja Tartu ümbruses kui ka väikelinnades palju uusi elamurajoone, mille rohealad võiksid nendeks katsealadeks sobida. See ei too kohalikele omavalitsustele suurt koormust, kuid pakub suurepärast võimalust koos kogukonnaga luua kliimakindlaid ja elurikkust toetavaid maastikke,“ selgitas Jürisoo.
Maaülikooli teadlased pöörduvad Eesti linnade poole, kelle territooriumil leidub ehitustegevuse või täitepinnase tõttu kahjustatud või toitainetevaeseid muldasid ning linnalähedasi või kasutuseta rohealasid, et koguda huvi katsealade rajamiseks. Katsealadele on seatud minimaalne suurusnõue – vähemalt üks hektar.
Huviavalduses oodatakse lühikirjeldust ala asukohast ja suurusest, probleemi olemusest ning linna valmisolekust teha koostööd teadlaste ja kogukonnaga. Huviavaldusi saab esitada kuni 15. veebruarini 2026 aadressil liina.jyrisoo@emu.ee.
Foto: Triin Nõu