Lõunakeskuses toimus Uue Kodu messipäev, kus jagati ka vajalikke praktilisi nõuandeid


Laupäeval, 13. septembril toimus Tartu Lõunakeskuses Uue Kodu messipäev. Tegu oli kogu Lõuna-Eesti suurima kinnisvarasündmusega, mille korraldas Domus Kinnisvara. Messist osavõtjaid oli üle 300, sestap jagus kirevat ja põnevat seltskonda nii messiboksidesse kui ka sündmuse lavale, kus toimusid terve päeva vältel erinevad ettekanded ja aruteluringid. Üritus toimus kõigile tasuta. 

Messiboksidest jäi mulle eriliselt silma Sisustus+ tiim, kes ei tutvustanud ainult oma pakutavaid kardinaid, kangaid ja disaini, vaid küsisid oma esindajalt „päris” küsimusi, mida hiljem ka video vahendusel jagasid. Näiteks: „Kui kardinad oleksid inimesed – kas need oleks pigem punasel vaibal glamuuritarid või kodused Netflixi fännid? Mida kardinad mu külalistele esimesena ütleksid? Millise supervõime ma siit kaasa saaksin – nähtamatuse või hommikuse unerahu?“ Sisustus+ töötajate arvates ei peaks olema kodu kujundamine liiga tõsine, see võib olla ka lõbus ja humoorikas. Proovi isegi vastata nendele küsimustele ning sinu kodu kujundamine muutub kindlasti ägedamaks ja saab hoopis uue vaate.

Messiala oli tohutult suur, sestap kõiki stende külastada ma ei jõudnudki. Küll aga täheldasin, et kohal olid suurimad kodulaenupakkujad, sisustusettevõtted, koduga seotud teenuste ja toodete pakkujad ning notar. Maakler Jane tegi TikToki videoid lauakese juures, mille nimeks oli „tehingute turg”. Nüüd pead ju sotsiaalmeedias aktiivne olema, et sind tõsiselt võetaks, märkasin, et nii mõnigi külastaja läks kohe elevile, kui sai ise maakleri filmitavas TikToki videos osaleda. Otsiti huulepulgad välja ja filmimine võis alata.

Kui maakleritelt pärisin, kas just nüüd on õige aeg kodu ostmiseks, siis kõlas kõigilt justkui ühest suust, et ikka just nüüd. Veel messile eelneval õhtul oli maakler Jane helistanud tuttavale, kes oli juba loobumas korteri ostumõttest, sest sotsiaalmeedias levivad hirmutavad kommentaarid olid usalduse kõikuma löönud. Maakler selgitas, et vaid üks põhjalik ning rahulik, argumenteeritud vestlus aitas need jutud ümber lükata, selguse tuua ja edasise plaani paika panna. See kõne ei maksnud kõhklejale midagi, aga taastas kindlustunde ja usalduse oma kodu ostu vastu. See tõestas, et tuleb suhelda. Ikka julgelt ja agaralt, küsida igasuguste kahtluste korral asjatundjatelt nõu.

Eriti põnevaks läks üritus siis, kui algasid ettekanded, mis moel või teisel olid ikka kinnisvaraga seotud. Muuhulgas tutvustati Grand Kvissentali arendust, mille kodud kerkivad Kvissentali jõeäärsesse prestiižsesse elumupiirkonda Emajõe ürgoru nõlvale. Siit jäi kõlama mõte, et kui otsid kodu, mille väärtus koos ajaga kasvab, siis on noor ja arenev Kvissentali linnaosa ideaalne. Seal on loodust ja sportimisvõimalusi ning samas pole kesklinn kaugel. Ka Raadiraja kvartal sai oma uut maja tutvustada. Esimeste majade elanikud ERMi ja Raadi mõisapargi läheduses on juba oma kodu leidnud. Esitluse käigus kutsuti huvitundjaid tutvustavale tuurile ehitusjärgus olevasse Raadiraja 16 majja. Pane aga kiiver pähe, helkurvest selga ja mine vaata ise üle! Räni Kinnisvara tutvustas Kreutzwaldi Kodude avalikku müüki. Nii et pakkumisi Tartus ja selle ümbruses jagub küll ja veel. 

Lisaks kinnisvara uusarendusi tutvustavatele ettekannetele sai messilt praktilist nõu. Kinnisvara varjatud puudustest rääkis põhjalikumalt Ehituskaitse Büroo juht Marko Sults. Need huvitavad ju iga ostjat, aga tegelikult ka müüjat. Nii tõi ta välja, et seaduses otsest definitsiooni mõistele puudus polegi. Riigikohtu praktikast aga tuleneb: „Kinnisvara varjatud puudus lepingutingimustele mittevastavus, mida ostja ei võinuks avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Kui kokkulepet kvaliteedi osas ei ole, peab olema tagatud vähemalt keskmine kvaliteet.” Sults märkis, mis varjatud puuduste hulka võiks kuuluda, näiteks on need niiskus, hallitus, mädanik; elektri- või küttesüsteemi vead; torustiku ja kanalisatsiooni probleemid; puudulik dokumentatsioon. Sults soovitas kindlasti enne kinnisvaratehingut tellida ülevaatuse. Ehituskaitse Büroo saab aidata järgmiselt: tuvastada hoone tehnilise seisukorra, anda soovitusi vajalike tööde osas ja infot võimalike kulude kohta, tuua selguse ja läbipaistvuse kinnisvara seisukorra osas. Ehituskaitse Büroo juht lisas, et kinnisvara seisukorra hindamine enne tehingut on vajalik mõlema poole huvides.

Varjatud puudustest uue kodu ehitamisel, ostmisel või müümisel toimus ka eraldi pikem vestluspaneel. Arutelus osalesid erinevate valdkondade esindajad nii kinnisvarabüroodest, ehituskaitsest kui ka ehitusjärelevalvest. Toodi välja reaalseid sündmusi elust endast, milliste probleemidega on nende poole pöördutud. Leiti ka lahendusi, mõnikord jäädi eriarvamusele. Põnevat aruteluringi vedasid Domus Kinnisvarast Kaisa Hiire ja Marge Tõnnis.

Põhjaliku ettekande teemal „ehituskvaliteet” tegi Soome Maja tegevjuht Simo Söödor. Alustuseks tõi ta välja, et kalleim viga, mis oma kodu ehitamisel tehakse on odava ehitaja valik. „Me kõik teame neid lugusid ehitusega seoses, kus tööd on jäetud pooleli, kvaliteet on puudulik, ehitajad on kadunud jne. Lood on kohati tragikoomilised. Tegelikkuses on odav ehitaja mitteteadliku kliendi illusioon. Professionaalist ehitajal on väga täpne eelarvestus ja paigas ehituse projektijuhtimise marginaalid. Kulud katab ära enamasti kokkulepitud kvaliteetse materjali soodsamad mahupõhised tarneahelad ja hinnad usaldusväärsete koostööpartneritega. See aga tähendab, et odav ehitaja on odavam ainult kas ehituskvaliteedi, töö tegeliku sisu või mahu poolest.” Söödor tõi ettekandes välja ka klassikalisi näiteid turupraktikast. „Osa töid jäetakse pakkumisest välja kohe alguses tahtlikult või siis on kohe arvestatud, et töö jääb pooleli ja kellelegi jäetakse maksmata. Seega, valides odava ehitaja, võib kodu ehituse protsess kujuneda aastatepikkuseks katsumuseks ning lõplik kulu ületada märkimisväärselt algset kallimaks peetud kvaliteetse ehitaja eelarvet. Kulusid peab maja puhul vaatama 30 aasta perspektiivis,” selgitas Söödor.

Järgmise olulise tõsiasjana tõi Söödor välja, et kvaliteetne ehitaja on väärtus omaette. „Loomulikult tuleb ka kvaliteetsel ehitajal ette eksimusi, kuid ta võtab vastutuse, parandab oma vead ja katab ise kulud, mis on tema tegevusega seoses tekkinud. Hea ehitaja on algusest peale kliendiga avatud ja aus. Dokumentatsioon on põhjalik, hõlmates igast töö etapist ja tegevusest täielikku ülevaadet. Tööd on kaetud kindlustusega, objekt on turvaline ning tehtud tööd vastavad nõuetele ja seadusele.” Samuti selgitas Soome Maja tegevjuht, kuidas siis leida kvaliteetset ehitajat. „Esmaseks kriteeriumiks ei tohiks valida võimalikult odavat hinda, vaid tuleks hinnata eelkõige ettevõtte kogemust ja kvaliteeti. Esmalt tuleks uurida, kas ettevõte tundub usaldusväärne, küsida kindlasti töös olevate objektide külastust, et veenduda ise oma silmaga nende kvaliteedis. Kui ehitad pangalaenuga, siis küsi ka panga tagasisidet sinu valitud koostööpartneri/ehitaja osas. Kui juba enne lepingut on suhe ehitajaga raskemapoolne ja tekib kahtlus õige valiku osas, siis juba käimasolevas ehitusprotsessis on see enamasti kordades keerulisem. Kui aga hea ehitaja leitud, siis avatud koostöös leitakse lahendused, mis vastavad nii sinu eelarvele kui ka soovidele. Õige ehituspartner ei ehita ainult maju, vaid ka kodu kindlustunnet ja tulevikuväärtust,” selgitas Simo Söödor.

Domus Kinnisvara Lõuna-Eesti piirkonna juhi Kaisa Hiire sõnul toimus Uue Kodu mess kolmandat korda. „Mõte sai alguse kaks kevadet tagasi, kui kinnisvaraturul olid rasked ajad ning oli vaja leida mingi moodus, kuidas ostjad-müüjad reaalselt kokku viia,” rääkis Hiire. „Nii korraldati esimesed kaks üritust Domuse kontoris, et aga osalejate huvi läks aina suuremaks, võeti sel korral ette Lõunakeskuses suurem pind ning see õigustas end igati,” lisas Kaisa. Piirkonna juhi sõnul jäädi üldkokkuvõttes üritusega rahule ning sama kontseptsiooniga plaanitakse jätkata edaspidigi. Lisaks messipakkumistele peab Hiire väga oluliseks kaasata üritusele erialaspetsialiste, kes esitavad asjakohaseid ettekandeid lihtsas inimlikus keeles. Tema sõnul sõlmiti messil palju kokkuleppeid maakleritega, et minna uusi kodusid vaatama. Samuti lepiti kokku notariaegu reaalsete ostutehingute sooritamiseks. „Maakleritel olid messile järgneval nädalal käed-jalad tööd täis, vabu aegu polnud lihtsalt pakkuda, sest huvitundjaid ja ka reaalseid ostjaid oli tänu messile märgatavalt lisandunud,” lisas kokkuvõtteks Kaisa Hiire. 

Mina sain messilt kindla teadmise, et kinnisvara valdkond on ääretult huvitav, kuid seejuures ka üsna keeruline maailm. Veendusin päeva jooksul, et Uue Kodu mess on üritus, millel on niisugused tiivad, mis ka päriselt kannavad.

Siim Karnö

Foto: Angela Kits