Ervin Hurt, millal on sinu sünnipäev ja kus asub sünnikodu?
Minu lapsepõlve esimesed aastad möödusid Ida-Virumaal Tudulinnas. See on väga huvitav paik. Kauksi rand ei olnud kaugel ja seal käisime perega tihti puhkamas. Oma kooliteed alustasin Tartus. Tartule olen truuks jäänud siiani.
Kelleks unistasid saada lapsepõlves?
Lapsena mängisin tihti arsti. Hiljem aga köitis mind väga muusika.
Millal ja kui vanalt tekkis huvi diskori ameti vastu ning kas meenub ka mõni põnev seik diskorina?
Diskori ameti vastu tekkis huvi teismeliseeas. See oli diskomuusika kuldajastu – ABBA, Boney M jne.
Diskoriks hakkasin siiski alles hiljem. Kõige pöörasemad ajad olid 90ndad. See oli aeg, mil juhtus palju. Peole läksid alati väikese ärevusega, sest kunagi ei teadnud, mis sind ees ootab. Väga palju oli vägivalda ja kantpeade ülbitsemist.
Oled töötanud ka raadios. Millistes raadiotes ja kuidas kõik alguse sai?
Minu raadiotee algas Tartu Raadiost. See oli oma aja märk. Tõeline legend. Hiljem olen töötanud ka Star FM-is ja teinud natuke kaastööd ka Raadio 2 ja Ring FM-iga.
Millist muusikat ise kuulad ja kes on lemmikud estraadilt?
Kuulan väga erinevat muusikat. Loomulikult on mälestused kuldsetest diskoaegadest endiselt alles. ABBA on tõeline ajatu muusika. Eesti estraadist imetlen Anne Veskit ja Marju Länikut – uskumatu, kuidas nad suudavad hinge pugeda ka tänapäeva noortele.
Huvitaval kombel naudin väga ka oopereid ja mu lemmikhelilooja on Giacomo Puccini.
Millised on Tartu head ja vead?
Tartu on väga mõnus linn – täpselt paraja suurusega. Kõik on jalutuskäigu kaugusel. Tartule ei saa eriti midagi ette heita. Tore, et Tartul on olnud väga võimekad linnapead.
Põnevaimad seigad senisest elust?
See lõik võiks minna väga pikaks. Mul on vedanud, et olen saanud palju reisida. Minu sugulased olid laiali üle maailma ja sain isegi Nõukogude ajal käia Kanadas ja Inglismaal. Hiljem olen samuti palju reisinud – Indias olen käinud kokku neliteist korda. See maa kuidagi tõmbas mind.
Oled ka selgeltnägija ja ravitseja. Kuidas ja millal need võimed endas avastasid?
Osaliselt oli see suur juhus ja äratundmine. Tajusin, et paljud inimesed said kohtumisel minuga justkui uue hingamise.
Oled osalenud ka „Eesti selgeltnägijate tuleproovis“. Mida sellest ajast meenutad ja kas osaleksid veel, kui saade tagasi tuleks?
See saade oli väga põnev. Mind köitis kogu saate tegemise protsess. Ja kui tõtt rääkida, siis läks mul seal päris hästi. Kuigi ma ei võitnud saadet, ei olnud see ka mu eesmärk. Saade oli suur areng ja olen selle eest väga tänulik. Olen saates olnud neli korda – kaks korda võistlejana ja kaks korda mentori ning õpetajana.
Millised olid saates osalemise järelkajad?
Üldiselt positiivsed. Alguses häiris natuke liigne tähelepanu, aga nüüd olen sellega harjunud.
Sinust oli ka „Kuuuurijas“ juttu. Tahad ehk sellest rääkida – miks sa saates olid ja kuidas asjad lahenesid?
Eks „Kuuuurija“ tegijatel on vaja ka vorsti leivale ja draama müüb. Mind rakendati sinna vankri ette, sest olin tuntud inimene ja see müüb.
Kurb on aga see, et tütar, kes oma ema hooletusse jättis, püüab nüüd end näidata kui kannatajat. Saates oli lihtsalt üks alatu laim minu suunas. Ükski ema ei jätaks oma last pärandusest ilma, kui nende suhted oleksid olnud korras.
Väga ei saa seda lugu kommenteerida, sest kohtuasjad on veel käimas. Usun, et kohus teeb õiglase otsuse.
Huvialad?
Kevad on saabumas ja mind köidab väga aiandus. Tore on näha kasvamas taimi, mille oled ise maha pannud. Nii et aiandus köidab mind.
Hiljuti tegin endale väljakutse ja hakkasin õppima prantsuse keelt. See on samuti väga põnev.
Perekond ja lapsed?
Mul on üks laps.
Tulevikuplaanid?
Ma pole väga suur planeerija. Siiani on kõik kuidagi ise kujunenud. Katsun hoida end avatuna uutele ja põnevatele väljakutsetele.
Soovid ehk midagi ka südamelt ära öelda?
Ütleks inimestele, et vinguge vähem ja tundke rõõmu väikestest asjadest.
Vestles Hillar Kohv
Foto: Scanpix / Õhtuleht / Stanislav Moshkov