Mai lõpus tegi Transpordiameti väikelaevade üksus Emajõel tavapärase kontrollreidi, mille käigus kontrolliti nii väikelaevu kui ka sisevee reisilaevu. Tuvastati kaks olulist rikkumist, millest üks võinuks traagiliste tagajärgedega lõppeda.
Reidi eesmärk oli hinnata veeliikluse ohutust, tõsta teadlikkust ja tuletada meelde, et hooaja alguses peab iga veeliikleja olema vastutustundlik ning valmistunud sõitudeks veel. Kokku tuvastati kolm rikkumist, millest kaks olid tõsisemad.
Ühel kontrollitud väikelaeval tuvastati, et ripp-päramootori võimsus oli kleebitud väiksemaks – 30 hobujõuks. Tegelikkuses oli mootor märgatavalt suurem.
„Selliseid ülekleebitud mootoreid näeme kahjuks ikka ja jälle. Sageli tehakse seda, et vältida väikelaevajuhi tunnistuse nõuet, mis tekib, kui mootorivõimsus on suurem kui 25 kW,“ selgitas Transpordiameti vaneminspektor Henn Kuum.
Kuum lisas, et ülekleepimise üheks põhjuseks võib olla ka tootjapoolne soovitus konkreetsele väikelaevale võimsama mootori mitte lubamine.
„Kui paadile on ette nähtud maksimaalselt 30-hobujõuline mootor, siis ei ole see piir lihtsalt soovituslik. Suurema mootori paigaldamine võib muuta paadi ohtlikuks, kuna see ei pruugi enam stabiilselt vee peal püsida või ohutult manööverdada,“ rõhutas vaneminspektor.
Selline mootorivõimsuse varjamine on seadusevastane ja ohustab ka elu ja vara.
Sama väikelaeva pardal viibis ka väike laps, kellele oli päästevest täiesti valesti selga pandud. Siinkohal tuleb märkida, et valesti selga pandud päästevestist ei ole reaalses hädaolukorras mingit abi ja võib osutuda isegi eluohtlikuks. Nõnda võib ekslikult jääda mulje, et laps on kaitstud, kuigi tegelikult hoopis ohus.
Inspektor näitas lapsevanemale kohapeal, kuidas päästevesti õigesti selga panna ja millised on peamised vead, mida selle juures tehakse.
„Me ei taha kellelegi karistust määrata, vaid soovime, et inimesed saaksid vajalikud teadmised ja oskaksid võtta vastutust. Lapsevanem oli juhendamise eest väga tänulik ning hea, et päästevest sai lapsele lõpuks korrektselt selga pandud. Tegelikult peaks iga lapsevanem õigesti selga pandud päästevestide eest hoolitsema juba enne paadireisi algust,“ tõdes Kuum.
Kontrolliti ka sisevee reisilaevade juhtide kainust ning selles osas rikkumisi polnud, mis näitab, et reisilaevade juhid suhtuvad antud miinimumstandardisse vastutustundlikult. Ühel sisevee reisilaeval avastati siiski puuduv topituli, mis on vajalik laevade nähtavuse tagamiseks. Laevajuht sai hoiatuse, mitte väärteomenetluse, sest lubas vea kohe kõrvaldada.
Kontrollreidide eesmärk on ennetada õnnetusi ja tõsta veeliiklejate teadlikkust. Veesõidukitega liiklemine nõuab samamoodi reeglitest kinnipidamist nagu maismaaliikluseski. Iga eksimus võib vee peal kaasa tuua tõsiseid tagajärgi. Ohutus saab alguse teadmistest, oskustest ja vastutustundlikust käitumisest. Parim hetk end ette valmistada on enne vee peale minekut – mitte reaalses kriisiolukorras.
Kuidas iga veeliikleja saab panustada ohutusse?
- Kontrolli enne veele minekut kohustusliku väikelaeva varustuse olemasolu ja päästevestide olemasolu ja sobivust, eriti laste puhul.
- Ära muuda mootori andmeid ega kasuta lubatust võimsamat mootorit.
- Kui mootori võimsus ületab 25 kW, peab juhil olema väikelaevajuhi tunnistus.
- Võta aega korralikuks ettevalmistuseks ja veendu, et tead mida ja kuidas teed.
Foto: Alipi Borin