Eesti Maaülikool alustas uuringut ettevõtetes üle jäävate bioressursside kohta

Neil päevil jõuab enam kui 5000 Eesti ettevõtte postkasti e-kiri kutsega vastata uuringule, mis puudutab bioloogiliste kõrvalsaaduste ja jäätmete teket. Uuringu eesmärk on töötada välja metoodika sarnaste andmete kogumiseks tulevikus, et tekiks rohkem võimalusi bioloogilist päritolu ressursside ringluses hoidmiseks ja väärindamiseks.

Eesti Maaülikooli uurimismeeskonna juht, maamajanduse ökonoomika professor Rando Värnik sõnas, et uuring on suunatud põllumajandus-, metsandus- ja kalandussaaduste tootjatele ning töötlejatele. Selle tulemused on ühest küljest kasulikud riigile, et andmete kogumist paremini kavandada, teisest küljest aga ettevõtjatele endile, kellel tekib seeläbi võimalus hinnata oma ressursikasutust. „Kui õnnestub tootmiskadusid vähendada või bioressursse ringbiomajanduslikel põhimõtetel väärindada, tõotab see ettevõttele majanduslikku võitu,“ kirjeldas Rando Värnik.

Uuringu “Bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste ja tootmiskadude andekogumise metoodika väljatöötamine ning tekkekogused” tellijaks on Regionaal- ja põllumajandusministeerium. Ministeeriumi esindaja Iris Kuhi sõnul aitavad uuringu tulemused kujundada sellist andmekogumise süsteemi, mis on ettevõtjatele võimalikult lihtne ja vähese bürokraatiaga. „Kogutud andmete ja tulemuste põhjal saab riik teha teadlikke otsuseid, mis aitaksid tootmiskadudele ja kõrvalsaadustele leida uusi kasutusviise. Sestap on oluline omada infot seni alakasutatud biomassi liikidest ja kogustest ning nende senisest kasutusest ja paiknemisest,“ sõnas Kuhi.

Uuringu käigus kaardistatakse ka info liikumine riiklike institutsioonide ja ettevõtete vahel, vältimaks andmete kogumise ja edastamise dubleerimist. Kuigi biojäätmete kohta on riigil osaline ülevaade Keskkonnaametile esitatavate jäätmearuannete põhjal, siis kõrvalsaaduste või tootmiskadude osas sellist informatsiooni ei ole.

Kuna uuringu eesmärk on ambitsioonikas, loodavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Eesti Maaülikool, et uuringukutse saanud ettevõtted leiavad aega küsitlusankeedi täitmiseks. Vastamine võtab aega ligikaudu 20 minutit. Uuringutulemused avalikustatakse üldistatud kujul selle aasta septembris.

Kaaspüügil saadud kala võiks leida ringbiomajanduses uue väljundi. Foto: Eesti Maaülikool