Lauri Kettuse mälestusmärgi toimkond kutsub tartlasi toetama rahaliste annetustega keeleteadlase mälestusmärgi püstitamist Tartusse Kassitoome nõlvale. Mälestusmärk on kavas avada selle aasta sügisel keelemehe 140. sünniaastapäeval.
Annetuste kogumist alustati 2024. aasta kevadel ja praeguseks on ligi 300 üksikannetaja ja organisatsiooni toel kogunenud ligi 30 tuhat euro, lisaks on lubanud oma õla alla panna mitmed organisatsioonid. Mälestusmärgi rajamine maksab üle 80 tuhande euro.
Mälestusmärgi kavandi autor on skulptor Elo Liiv. Skulptuur kujutab Kettust soome kelguga, mille istmel on pamp tema kirjutatud raamatuid.
Lauri Kettuse mälestusmärgi toimkonna esimehe Jüri Valge sõnul on Tartu mälestusmärke paigaldades oma teenekaid kodanikke ikka meeles pidanud. „Eesti kirjakeele sünni 500. aastal on põhjust püstitada see mehele, kes aastail 1919–1924 elas Tartus ja tegi tegusid, mis mõjutasid nii meie kodulinna kui ka kogu Eestit siis ja teevad seda veel praegugi.“
„Kutsun linlasi üles keelemehe mälestuse jäädvustamist toetama. See ei ole ainult keeleinimeste asi, vaid puudutab igaüht, kes hindab eestikeelset Tartut, veel enam – eestikeelset Eesti riiki,“ lisas Jüri Valge.
Lauri Kettunen osales Tartu ülikooli eestikeelseks arendamise põhimõtete väljatöötamisel ja elluviimisel; isikliku eeskujuga soodustas ta Soome professorite Tartusse tulekut. Tema enda asutatud läänemeresoome keelte õppetooli esimese professorina oli tal oluline roll Tartu saamises hõimuliikumise ning hiljem soome-ugri keelte uurimise rahvusvaheliseks keskuseks, soome-ugri maailmakongresside kohaks. Lauri Kettuse õpilaste ja kolleegide Andrus Saareste ja Julius Mägiste töö jätkajaks sai hiljem üheks Tartu sümboliks kujunenud Paul Ariste.
Emakeele Seltsi asutaja ning esimese juhina oli Kettunen perekonnanimede eestistamise põhimõtete maaletoojaid ja algusperioodi juhte (kampaania lõpuni 1940. aasal muutis oma saksa või vene nime eestipäraseks 210 000 inimest) ning võitles eesti keele kasutamise eest tollal paljuski veel võõrkeelte surve all olnud avalikus keeleruumis. Õppejõu- ja uurimistöö kõrval mõjutas Kettunen eesti kirjakeele kujunemist ning oli esimesi eestikeelsete kõrgkooliõpikute kirjutajaid.
Kettuse suhe Tartuga oli ka emotsionaalne. Ta on kirjutanud: „Idülliline Tartu, millest olen juba nii palju rääkinud, pakkus oma Toomemäe, lopsakate aedade, jasmiinide ja rooside lõhna ning kütkestavate poolpimedate suveöödega suurimat veetlust, südamlikest inimestest rääkimata.“ Tartusse Pauluse kalmistule jäi ka tema poeg Antti.
Vabadussõjaaegse tegevuse eest saadud kaks Vabadusristi on küll riiklikud aumärgid, ent puudutavad kogu muu Eesti kõrval kõige otsesemalt ka Tartut.
Lauri Kettuse mälestusmärgi rajamiseks on moodustatud toimkond Emakeele Seltsi, Tartu linna ja Tartu ülikooli esindajatest: Marit Alas, Juha-Matti Aronen, Madis Arukask, Tõnis Karki, Petar Kehayov, Kristin Leis, Helle Metslang, Jüri Valge ja Jüri Viikberg.
Mälestusmärgi püstitamise toimkond kutsub toetama Lauri Kettuse mälestuse avalikku jäädvustamist. Toetussumma palutakse kanda ESi kontole nr EE262200001120045339 (selgituseks annetaja nimi koos selle avalikustamise nõusolekuga, meiliaadress ja märksõna „Kettunen“). Swedbanki BIC-kood on HABAEE2X.
Annetajate nimed avalikustatakse iga kuu järel Emakeele Seltsi kodulehel. Enam kui 50 eurot annetanud saavad kutse mälestusmärgi avamisjärgsele koosviibimisele ja teemakohase meene.