Sügisesel koolivaheaja nädalal on Tartu õpetajatel, õpilastel ja haridustöötajatel kujunenud traditsiooniks osaleda Haridusfestivali üritustel. Tänavu toimus festival 11. korda, kõik need aastad on festivali saatnud kogukondi ja koole ühendav üritus – Annelinna laulufestival, mis sai alguse juba enne Haridusfestivali. Tänavu 21. oktoobril toimunud pidu oli Annelinna gümnaasiumil järjekorras kaheteistkümnes korraldada. Laulufestivali tukslevaks südameks on kõik need aastad olnud Tartu Annelinna gümnaasiumi õppejuht ja muusikaõpetaja Julia Trubatšova, kellega vestlesime laulufestivali ajaloost ja rõõmudest.
Laulufestivali juured ulatuvad tegelikult veelgi varasemasse aega ning idee algatajaks oli hoopis Tartu Forseliuse kool (tolleaegne Forseliuse gümnaasium). „Esimest korda toimuski üritus nimega „Vene laulu festival“ juba aastal 2007, seal kõlasid erinevate koolide õpilaste esituses venekeelsed laulud mitmetes žanrites. Festivalil osales õpilasi 14 koolist, nii eesti- kui venekeelsetest. Osalejad olid peamiselt Tartu koolidest, kuid esindatud olid ka Elva gümnaasium ja Mõniste kool. Festivali ellukutsujateks ja korraldajateks olid tolleaegse Forseliuse gümnaasiumi vene keele õpetajad Natalja Sahharnaja ja Ljudmila Melnikova. Hakkajate õpetajate eesmärgiks oli populariseerida vene keelt Eesti õpilaste seas läbi muusika. Tartus oli eesti keelt emakeelena rääkijatel venekeele kasutamise võimalusi suhteliselt vähe, see üritus täitis omal moel seda tühimikku. Annelinna gümnaasium võttis festivalist igal aastal osa. Aastal 2013 hakkasid puhuma uued tuuled ning leiti, et taolist üritust võiks korraldada mõni vähemalt osaliselt vene õppekeelega kool, sestap antigi korralduslik teatepulk üle Annelinna gümnaasiumile ning 2014. aastal ellu kutsutud Haridusfestivali kavva on end kindlalt kinnitunud „Vene laulu festival“,“ räägib Julia Trubatšova. „Meie üritus on küll aegade jooksul muutunud: igal aastal on uus läbiv teema; muutunud on nimigi, kuid ära pole jäänud laulufestival Haridusfestivalilt mitte ühtegi korda, isegi koroonaajal leidsime võimaluse korraldada üritus eelnevalt salvestatud muusikavideote abil, saalis olid vaatamas-kuulamas ainult vaktsineeritud osalejad, teised huvilised said vaadata YouTube’is otseülekandena,” jutustab Julia rõõmsameelselt.
Festival on olnud kõik need aastad väga populaarne, seda nii osalejate kui ka pealtvaatajate hulgas. Aastal 2022, mil algas täiemahuline sõda Ukrainas, sai üritus nimeks „Annelinna laulufestival“. „Kuigi vene keel, kultuur ja laulud pole ju milleski süüdi, siis ikkagi tundus, et sõna „vene“ võiks ametlikus nimes millegi muuga asendada; samas venekeelsed laulud on endiselt lubatud ja neid esitatakse suure rõõmuga,“ lisab Julia. „Kui Vene laulu festivalil oli põhirõhk sellel, et kõik laulavad vene keeles, siis juba alates 2020. aastast on lubatud ka muud keeled. Tol aastal olid repertuaaris Eesti lauljate laulud – nii kõlasid näiteks Jaak Joala, Tõnis Mäe jt omaaegsed hitid erinevates keeltes.”
Festivali läbiva teema mõtleb alati välja Julia ise, kuid konkreetsed laulud ja lavanumbrid aitavad õpilastel ette valmistada juhendajad kodukoolidest, nii keele- kui ka muusikaõpetajad. Teemade valik on olnud alati väga põnev. „Viimastel aastatel oleme püüdnud laulufestivali teema ühendada Haridusfestivali põhiteemaga, nii oli näiteks 2023. aastal läbivaks teemaks „Tasakaalu otsingud muusikas“, möödunud aastal „Lauluolümpia ehk sport versus muusika“ ning sel aastal tulid esitlusele laulu- ja lavanumbrid, kus olid „targalt ühendatud“ erinevad kunstiliigid, muusikastiilid, keeled, kultuurid, loovus ja esinemisjulgus Disney maailmas,“ pajatab Julia.
Esinejad pole mitte ainult õpilased, vaid ka õpetajad ja vilistlased. Näiteks on alati kohal TAGi vilistlastest koosnev ansambel Paradox, kes eelmisel aastal esitas „Tartu valsi“. Väga oodatud ja armastatud esineja on alati Tartu Pärli kooli õpetaja Aivar Juuse, kes paneb saali oma siiruse ja ehedusega elama. „Ka professionaalne helitehnik Elmet Neumann on meiega sel teekonnal alati kaasas olnud ja lavalgi laulnud,“ lisab Julia. Festivalil osalejate tagasiside on olnud alati positiivne ning soovitakse ikka ja jälle tulla, sest tegu on tõeliselt suure koole ühendava peoga. Igal aastal on laval esindatud lisaks korraldaja koolile endale ka naabrid – Kivilinna kool ja Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium. „Aga ka teisest linnaotsast Veeriku kooli õpilased, kelle õpetaja Natalja on ka ise alati õpilastega laval. Samuti võtavad alati osa Variku kool, Ilmatsalu kool ning festivali algataja – Forseliuse kool. Igal aastal ei jõua, kuid aeg-ajalt on ikka osalejad peaaegu kõigist Tartu linna koolidest, Karlova koolist Jaan Poska gümnaasiumini,“ räägib Julia. Isegi Viljandist on osalejaid olnud ning sealt tullakse alati väga hästi ettevalmistatud numbriga. Viljandi gümnaasium oli sel aastalgi kohal.
Igal aastal on üritust modereerimas mõni muusikaga moel või teisel seotud tuntud isik. Nii on õhtujuhtideks olnud teiste hulgas Valter Soosalu, Veikko Täär, Johan Randvere, Nele-Liis Vaiksoo, Eeva ja Villu Talsi. Sel aastal juhtis laulufestivali Annelinna gümnaasiumi vilistlane Lolala laulja ja laulukirjutaja Anna Levin, kes pani tantsima kõik saalis viibijad. „Kõik õhtujuhid on olnud kogu südamega asja juures, nad on kutse alati rõõmuga vastu võtnud. Näiteks Nele-Liis Vaiksoo tuli kohale mitu tundi enne ürituse algust ning õppis korralikult selgeks venekeelsete laulupealkirjade hääldamise. Samuti on eredalt meeles, kuidas Johan Randvere lausa kallistas sõnadega lapsi ja innustas neid. Headuse jagamisega pole keegi kitsi olnud. See paneb minugi südame helisema, kui inimesed on nii pühendunud ning siiralt asjast huvitatud,“ on Julia õnnelik. „See kinnitab, et oleme õigel teel ning positiivne tagasiside annab jõudu edaspidiseks,“ lisab särasilmne korraldaja.
Julia rõhutab, et laulufestivali näol ei ole tegemist konkursiga, vaid toreda võimalusega saada kokku, teha midagi ühiselt, luua uusi tutvusi ning tunda sellest kõigest rõõmu läbi muusika. Üritusele lisavad vürtsi ka alati läbimõeldud ja teemakohased põnevad auhinnad osalejatele. Siin on abiks TAGi tublid õpetajad Inna Glimbaum ja Heidi Margus. Sel aastal ootas osalejaid ruudustikuga kaetud kotike, mille sisuks olid kaunistatud kivikesed. Esmapilgul oli mul raske aimata, et siingi on taga läbimõeldud mäng ja sisu. Paljudele tuttav lapsepõlvemäng „trips-traps-trull“ sai taaskord targalt ühendatud ning mängisin minagi selle Juliaga viiki. Tore meenutus ja küllap paljudele praeguse aja lastele, kes valdavalt mängivad arvutimänge, hoopis uus ja põnev avastus, mis aitab ühendada omal moel vanemat ja nooremat põlvkonda. Laulufestivali lõpetab alati ühislaul, kus saavad kõik kaasa laulda.
Tänavusel festivalil ootas meid ees rännak Disney võlumaailma, kus on kõik võimalik, siin saavad unistused tiivad ning armastus, sõprus, headus ja õiglus võidavad alati. Festivali avas Annelinna gümnaasiumi õpetajate videorännak multifilmide maailma, kus paljud õpetajad jutustasid oma häälega oma lemmikmultikast; lemmikute hulka kuulusid näiteks „Must ja valge koer“, „Gena ja Potsataja“ ja „Klaabu“. Festivali avanumbriks oli võimsalt kõlav Annelinna gümnaasiumi õpetajate naiskoor lauluga „The Bells of Notre Dame“. Eriliselt kaunistatud kostüümide ja toreda esitusega jäi meelde ka Variku kooli „Coco“ multikast pärit laul „Un Poco Loco“. Samuti oli rekvisiitidega vaeva näinud Karlova kooli esindus, kelle õpilased kehastusid haamritega seitsmeks pöialpoisiks – just seda laulu nad esitasidki. Publiku iga-aastane lemmikesineja, Pärli kooli õpetaja Aivar Juuse, laulis seekord „Shrekist“ pärit pala „Hallelujah“, mille ajal kogu publik elavnes: näidati nutitelefonidega valgust ning publik lainetas kaasa. Selle esituse ajal tundsin, kuidas kõik saalisviibijad, sõltumata vanusest, soost või ametist, elasid kaasa – see ühendas ja sütitas meid kõiki, just nagu laulupidudel. Õhtujuht Anna pani publiku mitmel korral endaga kaasa laulma ja tantsimagi, nii suured kui väikesed. Kõik tundsid rõõmu ja lahkusid peolt eredate mälestustega. Päevad ja nädalad voolavad sügisel katkematult kui jõgi, aga ometi on siin peegelsiledaid hetki, mis kannavad. 21. oktoobri õhtu Annelinna gümnaasiumis oli õhtu, mis tõesti kandis.
„Järgmisel aastal toimub järjekorras 13. laulufestival ning Annelinna gümnaasiumgi on kandnud Tartu 13. keskkooli nime, sestap tuleb ilmselt teema midagi „kolmeteistkümnega“ seonduvat,“ kergitab Julia pisut saladuseloori tulevikult.
See oli üks uskumatult tore jutuajamine festivali hinge Juliaga. Jõudu talle soovima ei pea, sest sära silmis, avatud hoiak ja südamlik iseloom kinnitavad, et Julial jagub seda indu ka edaspidiseks. Annelinna laulufestival on sündmus, millel on niisugused tiivad, mis ka päriselt kannavad.
Tekst ja fotod: Siim Karnö
