Kliimaministeeriumi tellimusel valmis Keskkonnaagentuuris analüüs kasutatud patareide ja akude kogumisvõrgustiku hindamiseks ning tõhustamiseks. Selgus, et inimesed on üldiselt teadlikud, et vanade patareide ja akude koht ei ole prügikastis, kuid nende liigiti kogumise määr on jätkuvalt liiga madal. Olukorda saaks parandada tõhusama teavitustööga.
Nõudlus patareide ja akude järele järjest kasvab. Turule lastavate akude kogus suureneb tulevikus veelgi seoses elektrisõidukite ja kergtranspordivahendite laialdasema kasutuselevõtuga. „Ringmajanduse kontekstis on oluline jäätmeteks muutunud patareide ja akude maksimaalne kokku kogumine, et tagada materjalide efektiivne ringlussevõtt ja vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest pärinevast toorainest,“ leiab Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. Eestis on mootorsõidukite akude kogumise tase ja ringlussevõtt kõrge, kuid kantavate patareide ja akujäätmete kogumine jällegi liialt madal – 2022. aastal koguti neist jäätmetena kokku alla poole (43,7%).
Analüüsi koostamise käigus külastati 85 müügikohta ja viidi läbi elanikkonna küsitlus teadlikkuse väljaselgitamiseks. Jäätmete kogumisringide kohta koguti infot kohalikest omavalitsustest, kogumisalase teabe kohta veebilehtedelt ja sotsiaalmeediast. Lisaks vaadeldi 6 riigi (Soome, Läti, Taani, Slovakkia, Iirimaa ja Norra) praktikaid kogumise korralduse ja teavituse osas.
Eestis korraldavad tootjate ühendused Eesti Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringlus MTÜ ja Eesti Elektroonikaromu OÜ ca 1 700 müügikohast kasutatud patareide ja akude kokku kogumist ja käitlusesse suunamist. Selleks varustatakse turustajaid vastavate kogumismahutitega või nagu praktika näitab, on suuremad kaubandusketid välja töötanud oma kogumislahendused.
Müügikohtades kantavate patareide ja akude kogumisest ülevaate saamiseks külastati kauplusi, tanklaid ja kaubanduskeskusi Harju, Pärnu, Rapla, Järva, Jõgeva, Tartu, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakondades. Vaid üksikutel juhtudel puudus vajalik kogumismahuti ja ühel juhul vastasid kaupluse töötajad, et nende kaupluses patareisid tagasi ei võeta ning külastajat ei osatud ka mujale suunata. Probleemiks on aga kogumismahutite erinev paiknemine müügikohtades, mis raskendab nende leidmist, ja nende kohati halb seisukord. Papist kogumiskastid olid kas uued, vähekasutatud või avatud kaanega, lagunenud ja teibitud. Plastist kogumiskastide ja -mahutite/torude seisukord oli enamasti hea, kuid mõnel juhul oli kaas pealt lahti või puudus üldse.
Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juhataja Peep Siimu sõnul on olukorra parandamiseks vältimatult vajalik tootjavastutusorganisatsioonide ja turustajate koostöös patareide ja akude kogumisvõrgustiku arendamine, mugavamaks ja nähtavaks muutmine. „Senisest enam tuleb kasvatada teadlikkust kasutatud patareide ja akude müügikohta viimise vajalikkuse osas, et tagada nende ohutu käitlemine ning materjal saaks uue elu,“ lisab Siim.
Analüüsis on esitatud rida ettepanekuid patareide ja akude kogumisvõrgustiku ühtlustamiseks ja täiendamiseks. Tänaseks on Eestis läbi viidud mitmeid teavituskampaaniaid, kuid edaspidi on eesmärk muuta teavitustöö pidevaks ja veelgi laiahaardelisemaks.
Foto: Visor69 / Pixabay