VIDEO | Siuru kaevamistelt leitud esemed jutustavad lugusid Tartu kunagistest elanikest ja kaubandusest

Tekst ja video: Luka Dzidzadze

Tartu Kaubamajas avatud näitusel saab näha 61 Siuru arheoloogilistel kaevamistel leitud eset. Nende seas on pudelike kunagisest imerohust, kaupmehe nime kandev pitsat ja Amsterdami linnavapiga kaubaplomm. Tartu Linnamuuseumi arheoloogiavaldkonna juhi Arvi Haagi sõnul aitavad sellised leiud avastada nii üksikute inimeste lugusid kui ka Tartu kunagisi sidemeid muu maailmaga.

Üks Haagi lemmikleidudest on väike klaaspudel, mis tuli päevavalgele juba enne põhjalike väljakaevamiste algust, kui alalt alles rususid eemaldati. Pudelis müüdi kunagi ravimit nimega Altona Wunder-Kron-Essenz, mida valmistas praeguse Hamburgi alal tegutsenud ettevõtja J. P. Menadielt.

Tegemist oli omal ajal üle maailma müüdud imerohuga, mille mõnest tilgast pidi väidetavalt piisama kõikvõimalike haiguste ravimiseks. Nüüd annab Tartust leitud pudel tunnistust sellest, et seda ravimit osteti ka siin.

Teine Haagi jaoks põnev leid on kunagise omaniku nime kandev pitsat. Selliseid pitsateid oli Tartust varem teada umbes kümme, kuid ainuüksi Siuru kaevamistelt on neid leitud sama palju.

Üks näitusel olevatest pitsatitest kuulus mehele, kelle nimi esineb ka Tallinna ajalooallikates. Ta oli paar aastat Mustpeade vennaskonna liige, kuhu kuulusid peamiselt vallalised kaupmehepojad. Seejärel kaovad mehe jäljed Tallinna dokumentidest.

Haagi hinnangul on üsna tõenäoline, et ta jätkas oma kaupmehekarjääri Tartus. Nii aitab üks väike ese täiendada sajanditetaguse inimese elulugu.

Linna kaubandussidemetest räägib aga kaubaplomm, mille ühel küljel on kujutatud keskaegset kaubalaeva ehk koget ja teisel Amsterdami linnavappi kolme Andrease ristiga. Kokku on Siuru kaevamistelt leitud umbes 50 kaubaplommi.

Haagi sõnul võib Amsterdami vapiga plomm viidata sellele, kust Tartusse kaupu, eelkõige kangaid, toodi. Kuna Tartu ajalooline arhiiv ei ole säilinud, võimaldavad sellised leiud teada saada midagi uut linna kunagiste kaubandussidemete kohta.

Kuigi arheoloogid teadsid juba enne tööde algust, et Siuru alal on umbes viie meetri paksune kultuurkiht, mis ulatub keskajast Teise maailmasõjani, üllatas neid leidude rohkus. Mõnda liiki esemeid on Siuru kaevamistelt leitud juba sama palju või rohkemgi kui varasemalt kogu Tartust.

Praeguseks on kaevamistelt muuseumisse jõudnud umbes 7000 eset, millest näitusele valiti välja 61.

„Me võime öelda, et need on pudemed tervikpildist, samas kõige kõnekamad pudemed,“ ütles Haak.

Näitus jääb Tartu Kaubamajas avatuks vähemalt jaanuarini. Pärast seda viiakse esemed tagasi muuseumihoidlatesse. Osa leidudest võib tulevikus jõuda ka Tartu Linnamuuseumi uuele püsinäitusele, mille avamine on praegu kavandatud 2030. aastaks.