Viimastel aastatel on Tartu parkides ja haljasaladel märgata muutusi. Mõnes kohas
niidetakse muru harvem, rajatakse rohkem looduslähedasi alasid või jäetakse kasvama
kõrgem taimestik. Nende muudatuste eesmärk on suurendada linnas elurikkust ja
aidata kohaneda kliimamuutustega. Aga kuidas suhtuvad sellesse linnaelanikud?
Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži tööstusökoloogia eriala tudeng Kärt Oras uuris
oma magistritöös, millised on tartlaste hinnangud avalikel rohealadel tehtud
muudatustele ning milliseid lahendusi peetakse tuleviku linnaruumis oluliseks.
Uuringus osales 1165 inimest, kes hindasid nii rohealade külastamist, elurikkuse
suurendamist kui ka kliimamuutustega kohanemise meetmeid.
Tulemused näitasid, et rohealad on tartlaste jaoks väga olulised. Enamik vastanutest
külastab parke ja haljasalasid regulaarselt jalutamiseks, liikumiseks ja puhkamiseks.
Paljude jaoks ei ole rohealad ainult meeldivad puhkealad, vaid ka osa igapäevasest
liikumisvõrgustikust. Üldine suhtumine elurikkuse suurendamisse oli positiivne.
Rohkem kui pooled vastajad leidsid, et viimastel aastatel tehtud muudatused on
muutnud rohealad nende jaoks meeldivamaks ning enamik pidas oluliseks, et linn
toetaks looduse mitmekesisust.
Samas ilmnes uuringus ka huvitav vastuolu. Kuigi inimesed toetavad elurikkust, ei
meeldi neile alati selle nähtavad ilmingud. Kõige rohkem kriitikat said niitmata alad,
kõrgem taimestik ja kohati ebapiisavana tajutud hooldus. See viitab sellele, et
looduslähedane linnakeskkond on küll teretulnud, kuid selle kujundamisel oodatakse
läbimõeldust ja kvaliteetset hooldust. Magistritöö autor toob välja, et inimeste ootustes
põimuvad korraga mitu eesmärki. Ühelt poolt soovitakse rohkem loodust ja elurikkust,
teisalt hinnatakse kõrgelt ka esteetikat, korrastatust ja kasutusmugavust. Edukas
linnaruumi kujundamine tähendab nende erinevate ootuste tasakaalustamist.
Kliimamuutustega kohanemise meetmetest toetasid tartlased kõige enam lahendusi,
mille mõju on igapäevaselt hästi tajutav. Populaarseimad olid puude istutamine,
varjuliste puhkealade rajamine ning parkimisalade haljastamine. Need muudatused
aitavad kuumadel päevadel linnaruumi jahutada ning muudavad avaliku ruumi
meeldivamaks. Märksa vähem toetati lahendusi, mille kasu ei ole inimestele kohe
nähtav. Näiteks suhtuti ettevaatlikult kuivanud puidu jätmisse rohealadele, kuigi sellel
võib olla oluline roll elurikkuse säilitamisel.
Oluliseks järelduseks kujunes ka see, et inimeste teadlikkus mõjutab otseselt nende
hinnanguid. Kuigi paljud vastajad olid kursis Tartu tegevustega elurikkuse
suurendamisel, leiti sageli, et linn võiks muudatuste eesmärke rohkem selgitada. Mida
paremini inimesed mõistavad, miks teatud lahendusi kasutatakse, seda suurem on
nende valmisolek neid toetada.
Uuring näitab, et rohealade kujundamine ei ole ainult haljastuse küsimus. See
puudutab ka seda, kuidas inimesed oma linnaruumi tajuvad ja kasutavad. Tartu
kogemus kinnitab, et kliimamuutustega kohanemine ja elurikkuse suurendamine on
edukad siis, kui need käivad käsikäes hästi läbimõeldud kujunduse, kvaliteetse
hoolduse ja elanike kaasamisega.
Tööd juhendasid Aija Kosk ja Maie Kiisel.
Foto: Alipi Borin
