2. veebruaril tähistame Tartu rahu 106. aastapäeva. Kas teie teadsite, et paljud rahulepingu sõlmimisel tähtsat rolli mänginud kohad ja esemed, näiteks saun ning läbirääkimiste laud, on Tartus täiesti säilinud? Alati ei peagi minema metsa suusatama või rabamatkale, et punased põsed saada. Piisab ka paaritunnisest jalutuskäigust Tartus. Eriti tore, kui see jalutuskäik oleks mõtestatud ning silmaringi avardav. Sestap otsustasin sel aastal Tartu rahu aastapäeva tähistada nii, et otsisin üles kõik olulised paigad, mis rahulepingu sõlmimisega ühel või teisel moel seotud on.
Seda teavad ilmselt paljud, et 1920. aastal kirjutati praeguses Jaan Poska gümnaasiumi hoones Vanemuise tänaval alla Tartu rahulepingule, aga tegelikult kestis rahukonverents lausa kaks kuud ja selle aja jooksul jõudsid delegatsioonid läbi käia peaaegu kogu Tartu. Rahu läbirääkimised algasid Tartus juba 5. detsembril 1919 ning Venemaalt saabus siia ligi 30-liikmeline delegatsioon, kes majutati linna serva Veski tänavale. Seda seepärast, et Veski tänav oli tuntud kui sakslaste tänav ja turvaline oli revolutsioonilised enamlased paigutada rahulikku äärelinna, kus elas pigem jõukam seltskond. Maja, kuhu Vene delegatsioon paigutati, on Tartu üks ainulaadseimaid ehitisi: vana telliskivivilla Kassitoome nõlval, täpse aadressiga Veski 6. Villa ajalugu ulatub aastasse 1882, mil maja sai koduks Balti raudteede üleminsener von Goettele. Arhitekt, professor Viktor Schröter, leiti Peterburist. 1911. aastal ostis Tartu Ülikool hoone ära ning rajas siia lastehaigla. Okupatsiooniaastatel tegutsesid hoones järgepidi lastekodu, stomatoloogiakliinik, tuberkuloosihaigla ja lõpuks EPA klubi, kust vooris läbi kogu Eesti noorsugu, kes erinevatesse Tartu ülikoolidesse kokku oli tulnud. Nüüdseks on villa taas erakätes.
Eesti delegatsioon oli seevastu paigutatud kesklinna, praegusele Vallikraavi tänavale, majja number 10. Kui delegatsiooni juhil Jaan Poskal oli oma härraskorter, siis teised liikmed – Julius Seljamaa, Mait Püüman, Jaan Soots ja Ants Piip – said enda käsutusse Vallikraavi tänaval asuva maja, mis on märgiline ka ühel teisel põhjusel. Nimelt on tegemist vana Faure kliinikuga, mis oli ka koht, kus täpselt aasta enne Tartu rahulepingu sõlmimist suri Julius Kuperjanov. 1921. aastal omandas krundi Heinrich Nieländer, kes sobitas haiglahoonesse võõrastemaja Grand Hotel. 1966. aastal sai Vallikraavi tänava kunagised erakliiniku- ja hilisemad hotelliruumid endale Tartu linna onkoloogiadispanser. Praeguseks on hoone restaureeritud ning siia on ehitatud stiilsed korterid. Jaan Poska seadis end aga koos erakoka ja teenijaga sisse praegusele Rüütli tänavale, toonase notar Rosenthali korterisse. Maja ennast pole enam säilinud – selle asemel on siin nüüd uhked baarid ja restoranid –, ent just see paik kujunes tegelikult läbirääkimiste südameks. Eesti delegatsiooni peamised kohtumised toimusid just siin, kuid siin käisid ka Vene delegatsiooni liikmed külas n-ö kvaliteetaega veetmas. Poska korterist üle tänava asus ajalehe Postimees toimetus. Sestap oli ajakirjanikel, kes ootasid kaks kuud kestnud rahukonverentsi vältel uudiseid, asjast ja tegemistest hea ülevaade. Trükikoja ja Poska korteri aknad olid vastamisi ning söögisaali katmata aknad avanesid hoovi poole. Nii tuli info korteris toimuvast toimetusele otse aknast välja vaadates kätte.
Loomulikult tuli pikkade läbirääkimiste ajal ka ihu eest hoolt kanda ning selleks kohaks sai toona veel üsna uus saun, mis polnud kümmet aastatki vana. See oli piisavalt väärikas koht, kus diplomaadihärrad õhtuti tihti koos käisid. Tegemist oli legendaarse saunaga, mis asus aadressil Pargi 10. Saun avati juba tsaariajal ning töötas katkematult aastani 1995. Seejärel seisis maja kümme aastat tühjana. Praeguseks on Pargi tänava hoone totaalselt renoveeritud ning siin asuvad luksuslikud korterid ja ilusalongki.
Rahuleping sai lõpuks allkirjad alla 2. veebruaril 1920 kolmveerand tundi pärast südaööd, kui mõlemad pooled olid saanud korraks tukastada. Allkirjastamine toimus kaunis saalis endisel Aia tänaval, tänase aadressiga Vanemuise 35. Praeguse Poska gümnaasiumi hoone teisel korrusel on maja keskel väljaulatuv osa, mille taga on saali aknad, kus rahuleping allkirjastati. Majja on tänaseks loodud ka Tartu rahule pühendatud tuba, kust leiad huvitavat materjali ja infot Tartu rahulepingu sõlmimise detailide kohta. Loomulikult on siin tutvumiseks välja pandud ka allkirjadega rahulepingu koopia.
Laud, mille taga rahuleping allkirjastati, on samuti säilinud. Seda hoitakse Eesti kirjandusmuuseumis aadressil Vanemuise 19. Tegemist on originaaliga, mis on üsna hästi ajahambale vastu pidanud. Laud on päris lai – naljaga pooleks võib öelda, et kuna tegemist oli ikkagi rahuläbirääkimiste lauaga, siis valiti teadlikult lai laud, et läbirääkijad ei saaks üksteisele füüsiliselt kallale minna. Seda võib julgelt nimetada Eesti vabariigi kõige tähtsamaks lauaks.
Tähistage teiegi Tartu rahu aastapäeva sel aastal teistmoodi, otsides üles olulised kohad, mis rahulepingu sõlmimisega seotud on. Põnevust jagub!
Tekst ja fotod: Siim Karnö
