Kohe on käes tuludeklaratsioonide esitamise aeg, mis tähendab paljudele inimestele ka
tulumaksutagastuse laekumist. Mõne jaoks on tegu väikese lisarahaga, teise jaoks aga
juba arvestatava summaga. Paraku on see periood ka petturitele üks aktiivsemaid ja
atraktiivsemaid aegu hõlptulu teenimiseks.
Ainuüksi jaanuaris registreeris politsei ühe ööpäeva jooksul 55 teadet telefoni- ja
internetikelmustest, millest seitsmel juhul said inimesed varalist kahju kokku ligi 210 000 euro
ulatuses ja tuludeklaratsioonide esitamise hooaeg pole veel alanudki.
„Just tulumaksutagastuse ajal näeme alati petukõnede ja -kirjade sagenemist. On täiesti
arusaadav, et inimesed ootavad väga selle raha laekumist ja petturid kasutavad seda osavalt
ära,“ ütleb LHV jaepanganduse juht Annika Goroško. Tema sõnul on kõige olulisem meeles
pidada, et maksu- ja tolliamet ei võta inimestega ühendust telefoni teel ega küsi kunagi PIN-
koode, pangakaardi andmeid ega palu kinnitada tehinguid.
„Kui keegi helistab ja väidab end olevat maksu- ja tolliametist ning palub kiiresti andmeid
edastada või mingeid samme teha, tuleb kõne kohe lõpetada. Sama kehtib olukordade kohta,
kus palutakse telefonikõne ajal Smart-ID või Mobiil-ID abil midagi kinnitada,“ rõhutab Goroško.
Tema sõnul on petturid muutunud ajas väga veenvaks ning sageli mängitakse inimese
hirmudele või soovile „asi kiiresti korda saada“.
Lisaks telefonikõnedele levivad ka petukirjad, mis näevad esmapilgul ametlikud välja ja tundub,
nagu oleks tekkinud probleem maksutagastusega. Goroško sõnul ei tohiks selliste kirjade puhul
kunagi kasutada e-kirjas olevaid linke. „Alati tuleb minna ise maksu- ja tolliameti kodulehele ja
logida sinna sisse. Samuti tasub hoolikalt vaadata saatja aadressi, sest ametlik suhtlus toimub
aadressidelt, mis lõpevad @emta.ee. Iga väiksem koma, punkt, lisatäht viitab ilmselgele
pettusele.“
Tulumaksutagastus kui võimalus oma rahaasjad üle vaadata
Kui turvariskid kõrvale jätta, tõstatab tulumaksutagastuse aeg igal kevadel ka laiema küsimuse,
et mida siis teha lisanduva rahaga. Goroško sõnul kasutatakse maksutagastust sageli
igapäevaste kulude katmiseks või impulssostudeks, kuid see võib olla ka hea hetk oma rahaline
seis korraks teadlikult üle vaadata. „Eriti tänavu, mil maksuküüru kaotamine on paljude inimeste
netosissetulekut suurendanud, on mõistlik mõelda, kuidas võimalik maksutagastus ja kasvanud
igakuine sissetulek saaksid pikemas vaates turvatunnet kasvatada,“ ütleb ta.
Tema hinnangul tasub esmalt vaadata üle olemasolevad kohustused. „Kui inimesel on kõrgema
intressiga tarbimislaene või järelmakse, annab lisaraha kasutamine nende vähendamiseks
kiiresti tuntava efekti. Sama oluline on ka meelerahufond ehk rahaline puhver, mis aitab
ootamatute kulude korral vältida uut laenamist ja sellega kaasnevat stressi. Iga kümme-sada
eurot on tegelikult väike piisk inimese turvatundest,“ selgitab Goroško.
Rahatarkus ei tähenda tema sõnul tingimata suuri investeerimisotsuseid või keerulisi
finantstooteid. Sageli on kõige mõjusamad just lihtsad ja järjepidevad sammud ning harjumuse
kujundamine. Automatiseeritud lahendused, nagu püsikorraldused või maksete ümardamine,
aitavad koguda ka neil, kellele tundub, et igapäevaelus „midagi üle ei jää“. Kui eesmärk on selgelt sõnastatud, olgu selleks meelerahufond, reisieelarve või ootamatuteks päevadeks, on ka
otsuseid lihtsam teha.
„Igapäevaseid kulusid ja ahvatlusi on alati palju ning tuleviku nimel tegutsemist kipume sageli
edasi lükkama. Ka mõte, et elame ainult korra, kõlab ahvatlevamalt kui pensionist või
säästudest rääkimine,“ ütleb Goroško. „Aga kui me tõesti elame vaid korra, siis kas tahame
seda elu veeta pidevalt raha pärast muretsedes?“
Tema sõnul toob tulumaksutagastuse aeg esile vajaduse olla petturite suhtes erakordselt
tähelepanelik ning annab samal ajal ajendi hinnata oma rahalisi harjumusi nutikamalt.
Laura Käesel
Foto on illustratiivne. Foto: Alipi Borin