1. detsembril, rahvusülikooli 106. aastapäeval promoveeriti 142 doktorit. See on ligi pool riigi tänavuseks eesmärgiks seatud doktorikraadi kaitsnute koguarvust Eestis. Et doktorikraadiga inimesi jätkuks suuremat lisandväärtust looma nii ülikoolis kui ka väljaspool akadeemilist sektorit, näeb Tartu Ülikool vajadust doktorikraadiga lõpetajate arvu veelgi suurendada.
Tartu Ülikooli teadusprorektori professor Mari Moora sõnul on praegune doktorikraadi saajate arv napilt piisav, et tagada ülikooli akadeemiliste töötajate järelkasv, kuid sellest ei jätku, et kõrgeima akadeemilise haridusega spetsialiste jaguks küllalt nii kõikjale ülikoolis kui ka ülikoolist väljapoole. „Doktorikraadiga inimene on muutuste elluviija, kes oskab kujundada nii oma teadusala kui ka teisi valdkondi. Ta on loominguline ja uuendusmeelne mõtleja, kes suudab leida lahendusi keerulistele probleemidele ja edendada nii kultuuri, ühiskonda kui ka majandust,“ ütles Moora.
Tartu Ülikool peab vajalikuks doktorikraadi kaitsnute arvu suurendada, pidades silmas ennekõike valdkondi, kus kiired muutused ühiskonda eriti teravalt puudutavad. Näiteks tuleks rohkem toetada üleminekut täielikult eestikeelsele haridussüsteemile ja haridusuuendusi üldhariduskoolides; tegeleda noorte vaimse tervise probleemide, vananeva elanikkonna tervisemurede ning tehisaru ja küberturvalisusega. „Need on teemad, millele aitavad tulevased tippspetsialistid doktorantuuris omandatud teadmiste ja oskuste toel lahendusi leida, homseid probleeme ennetada ning tunda varakult ära veel kasutamata võimalused,“ ütles Moora.
Tartu Ülikooli doktoriõppe talituse juhataja Monika Tasa sõnul on Tartu Ülikool teinud jõudsalt pingutusi, et toetada järjest paremini oma doktorante ja nende juhendajaid kaitsmiseni jõudmisel. „Ülikoolile on iga doktorant väärtuslik ja meie eesmärk on pakkuda neile mitmekesiseid võimalusi, et nad teeksid oma karjääris läbimõeldud otsuseid. Tänavusele rahuloluküsitlusele vastanud doktorantidest 84% leiab, et Tartu Ülikooli doktoriõpe vastab nende ootustele.“ Katkestamise määr on langenud 10%-lt 7%-ni.
Koostöö avaliku ja erasektoriga
Lisaks riigieelarvelistele doktoriõppekohtadele avati ülikoolis 2025. aastal üle 50 lisaõppekoha nii teadusprojektide raha kui ka ülikooliväliste partnerite toel. „Rõõm on näha, et nõudlus doktorikraadiga inimeste järele tasapisi kasvab. Nii on Tartu Ülikool teadmussiirdedoktorantuuris loonud head koostöösuhted juba rohkem kui 40 asutusega, mille seas on nii IT-ettevõtteid kui ka tervishoiu- ja kultuuriasutusi,“ tõi Moora näite.
Tänu 2022. aastal toimunud doktoriõppereformile, millega võetakse doktorant ülikooli tööle nooremteadurina ning tagatakse talle Eesti keskmine palk ja sotsiaalsed garantiid, on huvi doktorantuuri vastu silmanähtavalt kasvanud. Suurenenud on nii doktorantuuri sisseastumisavalduste koguarv kui ka Eesti päritolu kandidaatide hulk.
Foto: Andrus Tennus