Eesti majanduse maht on selle aasta jooksul aeglaselt, kuid stabiilselt kasvanud. Teenuste eksport üllatas positiivselt. Sissetulekute ostujõu langus ja ebakindlus pärsivad esialgu eratarbimist. Ettevõtjate ja tarbijate kindlustunne on suvest alates siiski kosunud.
Kolmandas kvartalis jätkus Eesti majanduse kasv eelkõige tööstuse toel. Majanduse maht on suurenenud mõõdukas tempos kolme järjestikuse kvartali jooksul. Lisaks tööstusele panustasid kasvu ka ehitus ja kinnisvaraalane tegevus. Ehituslubade aktiivne väljastamine ja julge eluasemelaenamine annavad lootust selle trendi jätkumisele.
Ekspordi tugev kasv tugines teenuste ekspordi hoogustumisel ning Eestit läbivate kaubavoogude suurenemisel. Viimast toetas sõiduautode suurenenud vedu Lätti ja Leetu, mis võib olla osaliselt seotud ka meie väiksema vajadusega automaksuehmatuse tõttu. Eksporti Rootsi soodustas nii nende majanduse tugevnev seis kui kaitsetollid USA suunal.
Eratarbimise kasvu pärsivad sellel aastal siiski mitmed tegurid, mis järgmisel aastal pöörduvad. Tulumaksu tõus aasta algul pidurdab kätte jääva palga kasvu kogu selle aasta jooksul. Lisaks vähendab elanike ostujõudu hinnatõus, mis kolmandas kvartalis oli 5,6%. Kuigi inimeste säästud hoiuarvetel kasvavad hoogsalt, ei luba ebakindlad olud säästude arvelt oma tarbimist kasvatada. Järgmisel aastal aga annab ainuüksi tulumaksureform keskmise palga saajale u 9% täiendavat netotulu ja hinnatõus peaks aeglustuma teisel poolaastal 2,5% lähedale.
Järgmisel aastal peaks Eesti majanduskasv selgelt kiirenema. Soome, Rootsi, Läti ja Leedu majanduskasvu prognoosid näitavad 2026. aastaks kasvutempo hoogustumist, millest peaksid osa saama ka Eesti ettevõtted. Ettevõtjate kindlustunne on tasapisi kasvanud juba mõnda aega ja augustist alates on ka tarbijate kindlustunne teinud läbi selge tõusu. Lootus nii riigi kui oma pere majandusliku seisu paranemisse on hakanud taastuma.
Madis Aben, Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
Foto illustratiivne. Foto: Alipi Borin