Ruumiinstallatsioon “Konku” Pallase galeriis Riia mäel algas juba riietehoius nagu mitmetes Londoni galeriides. Edasi jäi imetleda tegijate julgust ja fantaasiat. Keldris asuv kamorka on nii ehe kogu oma träniga.
Eesti keele seletav sõnaraamat annab sõnale “konku” tähenduse “väike pime ruum” ehk kamorka. Konku ehk panipaiga loomise idee Pallase galerii keldrikorrusele sündis kunstnik Epp Margna unenäos. Unenägudemaailmas jõudis Margna koos Aapo Ilvesega arutledes järelduseni, et praeguses maailmas on konku kaduv osa eestlaste kultuuriloost – tänapäevased kolakambrid on liiga valgustatud ja korras ning korrapärased. Pallase konku on aga ehe näide omaaegsest n-ö korralagedusest. Enamus konkus eksponeeritud asju pärineb näitusel Hino talust. Konkut on kutsutud mitut moodi, sageli saab konkuks ruum majas, millel mingit arukat otstarvet algusest peale pole olnudki. Näiteks võib konku asuda trepialuses ruumis, aga ka laepealsel, pööningul, sahvris, riideaidas. Kus konku ka ei asuks, selle sisekujunduse tüüptunnus on tagumine sein, mida ei ole kunagi asjade tagant näha. Konkust saab konku alles siis, kui keegi enam täpselt ei mäleta, mis konkus on. Konkusse on hea asju eest ära panna. Neid asju, mida justkui eriti vaja pole, aga ära visata ka ei saa. Konku on pelgupaik, kuhu ununeb segiläbi harva kasutatav, pisut parandamist vajav ja sentimentaalne träni.
Tänapäevane konku ei pea olema enam füüsiline ruum. Meie seadmete kõvakettad on nagu moodsad konkud, kus vanad fotod, tekstid ja projektid on unustatud, aga samas alles. Konku on meie mälus – seal, kus on mõtted, mida kuhugi sättida ei oska, aga alles tahaks ikka hoida.
Konku lõhnad, värvid ja hääled tekitavad tunde, et viibid justkui idamaises tuhande ja ühe öö muinasjutus. On täiskuuaeg, mida siinne segadus ideaalselt ilmestama sobib. Konkusse sisenedes ei jõua silm haarata kõiki üksikuid väikseid vidinaid. Kõigepealt lõi kogu see virvarr mul silme ees mustaks, seejärel torkasid silma suured maalid seintel ja molbertil. Külastajate jaoks on näituse ees väike kastike, kuhu saab kirja panna, mis konkus enim meeldis. Kuigi näitus on olnud avatud vaid mõned päevad, oli juba kogunenud väga palju erinevaid arvamusi, mis näitab, et valminud näitus on populaarne. Näituse külastajad olid enim meeldivamateks esemeteks nimetanud muuhulgas vanu mobiiltelefone ja telefoniautomaate, hambaproteese klaasis, Aapo maale, strippar Marco plakatit, vallatut magajat, sigaripakke, piimapudeleid ja soojenduslampe. Sigaripakkidest on esitatud Prima, Leek ja Tallinn. Nõukogude ajal elanud inimestele pakub näitus kindlasti toredaid või mitte toredaid äratundmisrõõme tolle aja toodetest, noored saavad aga avastada seda põnevat maailma ning saada aimu sellest, missuguseid tarbeesemeid esivanemad kasutasid. Kas või näiteks marjakorjamiskombaini, karakulkasukat, vanu kandleid, kvartslampi, arvelauda, soojendusspiraali, vana raadiot. Aga ka nõukogude propaganda plakateid. Päris julge valik näitusel on ka haakristid.
Konkust võib leida endiselt kõike, aga mitte kunagi seda, mida päriselt vaja oleks. Näitusel olevas kamorkas norskab ka keegi. Unimüts sümboliseerib konku salapärast, uudishimutsema panevat vaimu. Mine tea, äkki just siin ongi see kaua otsitud Tartu vaim olemas. Külastajad võivad ruumis ringi liikuda, sorida ja teha kõiki muid konkule omaseid asjatoimetusi. Tundub, et siia on keegi ka külastajatest ise asju juurde toonud, lõpuni ei saa nagunii aru.
Eks igaühel meist on olnud oma kodus või maal vanavanemate juures mingisuguselgi kujul konku. Pärast näituse külastamist oli tore oma meenutustes korraks lapsepõlve naasta ning tuletada meelde, mida kõike meie konkus leidus. Tekkis soe ja turvaline tunne. Nii tränirohke minu lapsepõlve konku polnud, pigem oli see väga korras ja koosnes hoidistest, marineeritud seente purkidest ning kastides olevatest kartulitest ja õuntest. Tule ja saa sinagi sellest võrratust näitusest osa ning tuleta meelde oma lapsepõlve konkud või ka praeguse aja kamorka. Siin maailmas tunned, kuidas argimured sulavad sama kiiresti nagu praegu aknast välja vaadates kõrguvad lumevallid. Konku on midagi enamat kui lihtsalt panipaik, see on osa meie kõigi elust, kultuurist ja olulistest mälestustest.
Konkus saavad kokku Kadri Kalve, Epp Margna, Aapo Ilves, Toomas Kalve, Ene Tapfer, Riin Somelar, Esta Tatrik, Kersti Kokk, Veiko Kokk, Margret Paide ja võimalik, et veel teisigi – konku puhul pole ju kunagi lõpuni selge, mida sealt eest leiad…. Näitust saad veel Pallase galeriis täiesti tasuta külastada 8. veebruarini.
Siim Karnö
Foto: Siim Karnö
