Käesoleval aastal on Eestis toimunud mitu huvitavat ja harivat üritust, kus muuhulgas räägiti loomulikust ventilatsioonist. Kõigepealt toimus aprillis Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri osakonna korraldatud seminar „Spetsialistilt spetsialistile: Natural versus mechanical ventilation in renovated buildings in Finland“ ja oktoobri lõpus oli Arhitektuurimuuseumis LIFE heritageHOME projekti raames rahvusvaheline konverents “European Heritage Homes in Green Transition”. Mõlemal neist olid ettekanded loomulikust ventilatsioonist. Ettekandjateks olid mõlemal juhul Soome antud valdkonna tippspetsialistid.
Ettekandeid kuulates ja Eesti ventilatsiooniga tegelevate spetsialistide ning ettevõtete tegevust analüüsides on selge, et Eestis on loomuliku ventilatsiooni teema aastaid tagasi jäänud mehhaanilise ehk sundventilatsiooni varju. Veelgi enam, loomulikust ventilatsioonist on hakatud rääkima kui tagurlikust ja ebaefektiivsest õhuvahetuse meetodist, mis toimub kontrollimatult ja mis on suurte energiakadudega. Kuid kas see on ikka nii … või on teaduse ja tehnika revolutsioon varjutanud vana hea meetodi ruumide õhuvahetuseks? Kui palju on Eestis viimastel aastakümnetel teaduslikult uuritud loomuliku ventilatsiooni toimivust ning kui palju on korraldatud loomuliku ventilatsiooni teemal koolitusi? Kahjuks väga vähe, ja needki uuringud, mis sellel teemal on hetkel kättesaadavad, on selgelt kallutatud mehaanilise ventilatsiooni suunas.
Andmebaasidest leitava korterelamute uuringu ja ventilatsiooni teemat käsitlevate doktoritööde tulemused väidavad kokkuvõtvalt, et loomulik ventilatsioon ei taga aastaringselt nõutud õhuvahetuse taset. See vastab osaliselt tegelikkusele, sest kui loomulikku ventilatsiooni pole pikalt uuritud ega arendatud, siis ei saagi tulemused olla positiivsed. Kontrollimatu aknapragude ja puhastamata ning sageli suletud ventilatsioonilõõride kaudu toimiv õhuvahetus võibki olla ebaefektiivne.
Soome valdkonda põhjalikult uurinud teadlased väidavad aga oma uuringutulemustes hoopis, et loomulik ventilatsioon on hoonete renoveerimise käigus kontrollitav ja väga energiatõhus, kui see on valdkonda tundvate spetsialistide poolt projekteeritud ja nõuetekohaselt rajatud. Teadusuuringute tulemusena on publitseeritud raamat „Ilmakirja“ ehk otsetõlkes „Õhuraamat“, kus on selgelt välja toodud loomuliku ventilatsiooni projekteerimise alused ja meetodid nõuetekohase õhuvahetuse arvutamiseks ja tagamiseks. Need teadmised on kontrollitud ja tulemused publitseeritud eelretsenseeritud teadusajakirjades, mistõttu pole põhjust kahelda nende asjakohasuses. Loomulik ventilatsioon on igati võrdväärne sundventilatsiooniga – nii väidavad Soome teadlased. Sama väidab ka antud artikli autor, kelle 2006. aastal rajatud kodus on olnud peaaegu kakskümmend aastat vaid loomulik ventilatsioon ning sisekliima ja soojus- ning elektrienergia kulu on mõlemad ideaalilähedased.
Tartus on loomuliku ventilatsiooniga hetkel enamik eluruume, sest nõukogudeaegsed paneelmajad toimisidki põhiliselt loomuliku ventilatsiooniga. Kahjuks on ventilatsioonikorstnate hooldus jäänud unarusse, mistõttu on õhuvahetus eluruumides sageli ebapiisav ja tekitab tunde, et loomulik ventilatsioon ei toimi. Samuti on sageli koos akende vahetamise ning välisseinte õhutihedaks muutmisega vähendatud sissetuleva õhu liikumist. Kui õhku ei tule sisse, siis pole midagi ka välja minemas. Seetõttu on paljudes Tartu elamutes muutunud sisekliima ebatervislikuks.
Loomuliku ventilatsiooni taastamiseks tuleks nendes hoonetes paigaldada piisavas koguses värskeõhuklappe või kasutada aknaid, millel on tuulutuspilud. Lisaks tuleks puhastada ventilatsioonilõõrid ja -restid ning seejärel kontrollida õhu liikumise kiirust ventilatsiooniavades.
Uuringute tulemustes välja toodud loomuliku ventilatsiooni tugevused ja nõrkused:
| Tugevused: | Nõrkused: |
| Kasutajate poolt lihtsalt reguleeritav | Ilmastikutingimustest tulenevad efektiivsuse kõikumised |
| Ruumipõhine reguleerimine | Reguleerimise vajadus |
| Usaldusväärsus (rikete vähesus) | Tuulutusvõimalusega akende vajadus sooja ilmaga |
| Vaikne toimimine (puudub seadme ja õhu liikumise müra) | Müra levimine läbi värskeõhuklappide |
| Madalad rõhutasemed (ei teki alarõhku) | Madalad rõhutasemed (sõltub õhurõhust hoones ja väljaspool) |
| Lihtne toimimine | Keeruline süsteemi asukoha muutmine ja asendamine |
| Pikk kasutusaeg ehk eluiga | Keeruline kasutada õhufiltreid |
| Madal värske õhu saastumise oht | Piirangud soojustagastusel |
| Energiasäästlik (eriti jaheda ilmaga) | Külmaõhu voolud värskeõhuklappidest |
| Ei vaja elektrit | Suuremad küttekulud |
Mehaanilise ventilatsiooni tugevused ja puudused:
| Tugevused: | Nõrkused: |
| Automaatse reguleerimise võimalus | Suur investeerimisvajadus |
| Filtrite kasutamise võimalus | Sagedane hooldus (filtrite vahetamine jms) |
| Soojustagastuse võimalus | Ruumiõhu väga madal suhteline õhuniiskus kütteperioodil |
| Ruumiõhu alarõhu tekkimine väljatõmbel töötavate seadmetega | Torustike ja seadmete paiknemine konstruktsioonides |
| Tagab vajadusel ruumide intensiivse õhuvahetuse | Ventilatsiooni rikete ja elektrikatkestuste puhul õhuvahetuse puudumine |
| Õhu eelsoojendamise võimalus | Suur elektrienergia kulu seadme töötamisel |
| Töötamine ei sõltu ilmastikutingimustest | Inimlikud eksimused ja hoiakud (nt ventilatsioon lülitatakse välja elektrienergia kokkuhoiuks) |
| Kergesti vahetatavad seadmed | Seadmete lühike kasutusaeg ehk eluiga võrreldes loomuliku ventilatsiooniga |
Nagu toodud tabelitest näha, on mõlemal ventilatsioonimeetodil oma tugevused ja nõrkused. Loomuliku ventilatsiooni põhilised eelised mehaanilise ees on pikk kasutusiga, madal müratase, suurema intervalliga hooldus ja lihtne kasutus. Mehaaniline ventilatsioon seevastu pakub soojustagastuse võimalusi, filtrite kasutamist ja suuremat õhuvahetuse intensiivsust. Seega võiks iga majaomanik või -omanikud kaaluda hoone renoveerimisel nii loomuliku kui ka mehaanilise ventilatsiooni varianti. Samuti võiksid meie ehituserialade õppeasutused pöörata rohkem tähelepanu loomuliku ventilatsiooni uurimisele ja valdkonna inseneride koolitamisele.
Artikli alguses olev foto: kahe suitsu- ja kolme ventilatsioonilõõriga korsten Ihastes. Foto: Kalle Pilt.
Kalle Pilt
Hoonete biokahjustuste ekspert, raamatu „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“ autor